Veenuse atmosfääris märgati tuhandete kilomeetrite laiust hiidlainet ({{commentsTotal}})

Rõhulaine ulatus üle terve planeedi.
Rõhulaine ulatus üle terve planeedi. Autor/allikas: JAXA/Taguchi et. al., 2017

Jaapani teadlased tabasid Veenuse ülaatmosfäärist enam kui 10 000 kilomeetri laiuse paigalseisva rõhulaine. Vähemalt nelja päeva vältel planeedi atmosfääris möirgavaid tuuli trotsida suutnud struktuuri võib pidada teadaolevalt suurimaks omataoliseks terves Päikesesüsteemis.

"Kõik hakkasid kohe kordama nandža-koria, nandža-koria*, mis tähendab jaapani keeles: "Mis see on? Mis see on?"," meenutas Jaapanis asuva Rikkyo ülikooli planeediteadlane Makoto Taguchi ERR Novaatorile antud intervjuus. Struktuur jäi teadlasrühmale silma juba esimestel Jaapani kosmoseagentuuri Veenust uuriva sondi Akatsuki Maale saadetud piltidel 2015. aasta 7. detsembril. Järgmise nelja päeva jooksul infrapuna- ja ultraviolettkiirguse spektriosas tehtud fotosid uurides leiti, et tegu on hiiglasliku atmosfäärilainega.

"Üllataval kombel püsis see terve selle aja vaatamata Veenuse atmosfääri ülikiire läänesuunalisele pöörlemisele täpselt sama koha peal. Paraku oli see 15. jaanuariks, kui meil vaatlusteks uuesti võimalus avanes, kadunud," lisas Taguchi. Tuulte kiirus Veenuse ülaatmosfääris võib ulatuda 359 kilomeetrini tunnis, ületades sellega kordades planeedi enda pöörlemiskiirust. Veenuse aasta on selle ühest ööpäevast vaid kaks korda pikem.

Töö nähtuse olemuse paljastamiseks aga jätkus. Satelliidi poolt Maale saadetud andmeid analüüsides leidsid teadlased kinnitust, et tegu polnud näiteks mõõteveaga või temperatuuri erinevuste mõjul vallandunud lainetega. Taguchi kolleeg suutis paralleelselt numbrilise simulatsiooni abil näidata, et stuktuuri olemasolu saaks selgitada madalamal atmosfääris vallandunud rõhulainega. Hüpotees pakkus selgitust nii laine kujule kui ka selle mõõtmetele.

Laine on seeläbi mõneti võrreldav üle kivikeste voolava vee pinnal nähtavava virvendusega. Kivikeste ja vee rolli täidavad aga tõenäoliselt Veenuse atmosfääri alumine osa ja planeedi pinda katvad vulkaanid ja mäed. Sarnaseid rõhulaineid on märgatud ka Maal. Nende mõõtmed on olnud aga märksa väiksemad.

Kuidas täpselt rõhulaine Veenuse hiidlaine vallandus, jääb hetkel veel selgusetuks. "Vajame selleks rohkem andmeid ja näiteid lainetest planeedi erinevates ajavöötmetes ja pikkuskraadidel. Tegelikult oleme leidnud juba enam kui 15 lainet ja saanud natukene aimu, kuidas pinnamood nende tekkimist mõjutab," märkis Taguchi. Samas ei tohiks massiivsed rõhulained tavaarusaama järgi Veenuse atmosfääris ilma täiendava abita sedavõrd kõrgele tõusta. Nõnda oletab teadlane muu hulgas, et tuulte kiirus võib olla planeedi atmosfääri sügavustes olla arvatust muutlikum.

"Laiemas plaanis võivad mängida lained võtmerolli, kuidas piiluda planeedi atmosfääri alaossa, mida pole võimalik vaadelda peale loetud lainepikkuste ei ultraviolett- ega infrapunakiirguse spektriosas, rääkimata nähtavast valgusest," lootis Taguchi. Hetkel on see aga veel tulevikumuusika.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Geoscience.

* - Viimati muudetud 18.01.2016 15.00: nanja-korya, nanja-korya -> nandža-koria, nandža-koria. Väljendi täpsem tähendus on "mida põrgut?". Dr Taguchi nentis, et ei tahtnud küsimustele vastates jämedalt käituda.



Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?