Veenuse atmosfääris märgati tuhandete kilomeetrite laiust hiidlainet ({{commentsTotal}})

Rõhulaine ulatus üle terve planeedi.
Rõhulaine ulatus üle terve planeedi. Autor: JAXA/Taguchi et. al., 2017

Jaapani teadlased tabasid Veenuse ülaatmosfäärist enam kui 10 000 kilomeetri laiuse paigalseisva rõhulaine. Vähemalt nelja päeva vältel planeedi atmosfääris möirgavaid tuuli trotsida suutnud struktuuri võib pidada teadaolevalt suurimaks omataoliseks terves Päikesesüsteemis.

"Kõik hakkasid kohe kordama nandža-koria, nandža-koria*, mis tähendab jaapani keeles: "Mis see on? Mis see on?"," meenutas Jaapanis asuva Rikkyo ülikooli planeediteadlane Makoto Taguchi ERR Novaatorile antud intervjuus. Struktuur jäi teadlasrühmale silma juba esimestel Jaapani kosmoseagentuuri Veenust uuriva sondi Akatsuki Maale saadetud piltidel 2015. aasta 7. detsembril. Järgmise nelja päeva jooksul infrapuna- ja ultraviolettkiirguse spektriosas tehtud fotosid uurides leiti, et tegu on hiiglasliku atmosfäärilainega.

"Üllataval kombel püsis see terve selle aja vaatamata Veenuse atmosfääri ülikiire läänesuunalisele pöörlemisele täpselt sama koha peal. Paraku oli see 15. jaanuariks, kui meil vaatlusteks uuesti võimalus avanes, kadunud," lisas Taguchi. Tuulte kiirus Veenuse ülaatmosfääris võib ulatuda 359 kilomeetrini tunnis, ületades sellega kordades planeedi enda pöörlemiskiirust. Veenuse aasta on selle ühest ööpäevast vaid kaks korda pikem.

Töö nähtuse olemuse paljastamiseks aga jätkus. Satelliidi poolt Maale saadetud andmeid analüüsides leidsid teadlased kinnitust, et tegu polnud näiteks mõõteveaga või temperatuuri erinevuste mõjul vallandunud lainetega. Taguchi kolleeg suutis paralleelselt numbrilise simulatsiooni abil näidata, et stuktuuri olemasolu saaks selgitada madalamal atmosfääris vallandunud rõhulainega. Hüpotees pakkus selgitust nii laine kujule kui ka selle mõõtmetele.

Laine on seeläbi mõneti võrreldav üle kivikeste voolava vee pinnal nähtavava virvendusega. Kivikeste ja vee rolli täidavad aga tõenäoliselt Veenuse atmosfääri alumine osa ja planeedi pinda katvad vulkaanid ja mäed. Sarnaseid rõhulaineid on märgatud ka Maal. Nende mõõtmed on olnud aga märksa väiksemad.

Kuidas täpselt rõhulaine Veenuse hiidlaine vallandus, jääb hetkel veel selgusetuks. "Vajame selleks rohkem andmeid ja näiteid lainetest planeedi erinevates ajavöötmetes ja pikkuskraadidel. Tegelikult oleme leidnud juba enam kui 15 lainet ja saanud natukene aimu, kuidas pinnamood nende tekkimist mõjutab," märkis Taguchi. Samas ei tohiks massiivsed rõhulained tavaarusaama järgi Veenuse atmosfääris ilma täiendava abita sedavõrd kõrgele tõusta. Nõnda oletab teadlane muu hulgas, et tuulte kiirus võib olla planeedi atmosfääri sügavustes olla arvatust muutlikum.

"Laiemas plaanis võivad mängida lained võtmerolli, kuidas piiluda planeedi atmosfääri alaossa, mida pole võimalik vaadelda peale loetud lainepikkuste ei ultraviolett- ega infrapunakiirguse spektriosas, rääkimata nähtavast valgusest," lootis Taguchi. Hetkel on see aga veel tulevikumuusika.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Geoscience.

* - Viimati muudetud 18.01.2016 15.00: nanja-korya, nanja-korya -> nandža-koria, nandža-koria. Väljendi täpsem tähendus on "mida põrgut?". Dr Taguchi nentis, et ei tahtnud küsimustele vastates jämedalt käituda.



Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli.Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli.

Otse: digiühiskonna suur probleem – kuidas tagada loomingu autori huvid?

Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli peab täna kell 16.15 ülikooli aulas inauguratsiooniloengu "Kas digiühiskond vajab uut autoriõigust?".

Tänavuse immunoloogia päevaga rõhutatakse immunoglobuliin E ehk IgE antikeha olulisust allergiahaiguste olemuse mõistmises, diagnostikas ja ravis.Tänavuse immunoloogia päevaga rõhutatakse immunoglobuliin E ehk IgE antikeha olulisust allergiahaiguste olemuse mõistmises, diagnostikas ja ravis.
Kuidas avastati allergiad ja mis kasu meil nendest teadmistest praegu on?

Arusaam, et inimese veres peab leiduma molekul, mis on seotud allergiliste reaktsioonide tekkega ning mille kaudu võib allergia “üle kanduda” ühelt inimeselt teisele, tekkis juba 20. sajandi alguses, kirjutab Tartu Ülikooli allergoloogia-immunoloogia resident Maire Link tänavuse immunoloogia päeva lävel.

Reformierakonna üldkogu 2013. aasta juunis.
Saarts: edukas erakond oskab lõhesid ühiskonnas ära kasutada

Täna kaitseb Tallinna ülikoolis doktoritööd Tõnis Saarts, kelle doktoritöö näitab, et Balti riikide ühiskondlik struktuur, demograafilised mustrid ning ajalooline taustsüsteem vormivad olulisel määral erakonnasüsteeme.