Veenuse atmosfääris märgati tuhandete kilomeetrite laiust hiidlainet ({{commentsTotal}})

Rõhulaine ulatus üle terve planeedi.
Rõhulaine ulatus üle terve planeedi. Autor/allikas: JAXA/Taguchi et. al., 2017

Jaapani teadlased tabasid Veenuse ülaatmosfäärist enam kui 10 000 kilomeetri laiuse paigalseisva rõhulaine. Vähemalt nelja päeva vältel planeedi atmosfääris möirgavaid tuuli trotsida suutnud struktuuri võib pidada teadaolevalt suurimaks omataoliseks terves Päikesesüsteemis.

"Kõik hakkasid kohe kordama nandža-koria, nandža-koria*, mis tähendab jaapani keeles: "Mis see on? Mis see on?"," meenutas Jaapanis asuva Rikkyo ülikooli planeediteadlane Makoto Taguchi ERR Novaatorile antud intervjuus. Struktuur jäi teadlasrühmale silma juba esimestel Jaapani kosmoseagentuuri Veenust uuriva sondi Akatsuki Maale saadetud piltidel 2015. aasta 7. detsembril. Järgmise nelja päeva jooksul infrapuna- ja ultraviolettkiirguse spektriosas tehtud fotosid uurides leiti, et tegu on hiiglasliku atmosfäärilainega.

"Üllataval kombel püsis see terve selle aja vaatamata Veenuse atmosfääri ülikiire läänesuunalisele pöörlemisele täpselt sama koha peal. Paraku oli see 15. jaanuariks, kui meil vaatlusteks uuesti võimalus avanes, kadunud," lisas Taguchi. Tuulte kiirus Veenuse ülaatmosfääris võib ulatuda 359 kilomeetrini tunnis, ületades sellega kordades planeedi enda pöörlemiskiirust. Veenuse aasta on selle ühest ööpäevast vaid kaks korda pikem.

Töö nähtuse olemuse paljastamiseks aga jätkus. Satelliidi poolt Maale saadetud andmeid analüüsides leidsid teadlased kinnitust, et tegu polnud näiteks mõõteveaga või temperatuuri erinevuste mõjul vallandunud lainetega. Taguchi kolleeg suutis paralleelselt numbrilise simulatsiooni abil näidata, et stuktuuri olemasolu saaks selgitada madalamal atmosfääris vallandunud rõhulainega. Hüpotees pakkus selgitust nii laine kujule kui ka selle mõõtmetele.

Laine on seeläbi mõneti võrreldav üle kivikeste voolava vee pinnal nähtavava virvendusega. Kivikeste ja vee rolli täidavad aga tõenäoliselt Veenuse atmosfääri alumine osa ja planeedi pinda katvad vulkaanid ja mäed. Sarnaseid rõhulaineid on märgatud ka Maal. Nende mõõtmed on olnud aga märksa väiksemad.

Kuidas täpselt rõhulaine Veenuse hiidlaine vallandus, jääb hetkel veel selgusetuks. "Vajame selleks rohkem andmeid ja näiteid lainetest planeedi erinevates ajavöötmetes ja pikkuskraadidel. Tegelikult oleme leidnud juba enam kui 15 lainet ja saanud natukene aimu, kuidas pinnamood nende tekkimist mõjutab," märkis Taguchi. Samas ei tohiks massiivsed rõhulained tavaarusaama järgi Veenuse atmosfääris ilma täiendava abita sedavõrd kõrgele tõusta. Nõnda oletab teadlane muu hulgas, et tuulte kiirus võib olla planeedi atmosfääri sügavustes olla arvatust muutlikum.

"Laiemas plaanis võivad mängida lained võtmerolli, kuidas piiluda planeedi atmosfääri alaossa, mida pole võimalik vaadelda peale loetud lainepikkuste ei ultraviolett- ega infrapunakiirguse spektriosas, rääkimata nähtavast valgusest," lootis Taguchi. Hetkel on see aga veel tulevikumuusika.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Geoscience.

* - Viimati muudetud 18.01.2016 15.00: nanja-korya, nanja-korya -> nandža-koria, nandža-koria. Väljendi täpsem tähendus on "mida põrgut?". Dr Taguchi nentis, et ei tahtnud küsimustele vastates jämedalt käituda.



Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
Harilik lambaseenik, Albatrellus ovinus.

Galerii: testi end, kas tunned neid Eesti seeni?

Tartu ülikooli loodusmuuseumi seenenäitus andis võimaluse iga-sügiseselt taas tutvuda nii Eesti kui maailma seenerikkusega. Vaata seenenäituse galeriid ja testi kui paljusid neist Põlvamaalt korjatud seentest ise ära tunneksid.

kõik eesti teaduse hindamisraportist
On lihtne välja mõelda keerulisi asju.

Geniaalsust tunneb lihtsate asjade täiustamisest

Keerulistest asjadest on lihtne unistada, lihtsaid asju aga keeruline innoveerida, tõdeb Kristjan Port saates "Portaal" ulmelise mahlapressi ehitanud ja 120 miljoni dollari suuruse kapitali kokku ajanud iduettevõtte Juicero pankroti valguses.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: