Ühe minuti loeng: kas inimõiguste ajastu on lõppemas? ({{commentsTotal}})

Uuel aastatuhandel on räägitakse üha enam ja enam inimõigustest kui ainsast võimalikust universaalsest väärtussüsteemist. Seejuures tõusevad esile aga kaks peaaegu vastandlikku narratiivi, leiab TLÜ Ühiskonnateaduste instituudi inimõiguste professor Mart Susi.

Esimese kohaselt on inimõiguste aeg otsa lõppemas. Seda põhjusel, et kuigi globaalselt on palju inimõiguste alaseid kokkuleppeid, tegutsevad inimõiguste kohtud ning inimõiguste tagamist jälgivad paljud organisatsioonid, ei ole inimõiguste üldine olukord paranenud, vaid on pigem halvenenud. Siinkohal võib siiski vastu väita, et pigem on lihtsalt inimõiguste arhitektuur muutunud keerulisemaks, sest suudame selgemalt sõnastada riikide kohustusi ning riikide käitumist ja täpsemalt jälgida.

Vastuolu riigi sõnade ja tegeliku käitumise vahel ei tähenda veel seda, et inimõigustel kaoks kodanikuühiskonda ühendav mõju.

Teise narratiivi kohaselt on kätte jõudnud inimõiguste aastatuhat, sest kunagi ei ole inimõigusi olnud nii palju kui praegu. Kriitikud ütlevad aga, et inimõiguste mõiste seeläbi devalveerub. Kui iga õigus on inimõigus, siis mis on üldse inimõigus? Uued inimõigused ei ole aga eraldiseisvad varasematest. Nii moodustavad näiteks privaatsusele, enesemääramisele ja inimväärsele toimetulekule suunatud uued inimõigused ühtseid perekondi varem neid põhiõigusi üldisel tasandil määratlenud põhiõigustega.

Inimõigused on nagu tähed pimedas öös – mida enam neid on, seda valgem ja turvalisem on meie teekond.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.