Ühe minuti loeng: kas inimõiguste ajastu on lõppemas? ({{commentsTotal}})

Uuel aastatuhandel on räägitakse üha enam ja enam inimõigustest kui ainsast võimalikust universaalsest väärtussüsteemist. Seejuures tõusevad esile aga kaks peaaegu vastandlikku narratiivi, leiab TLÜ Ühiskonnateaduste instituudi inimõiguste professor Mart Susi.

Esimese kohaselt on inimõiguste aeg otsa lõppemas. Seda põhjusel, et kuigi globaalselt on palju inimõiguste alaseid kokkuleppeid, tegutsevad inimõiguste kohtud ning inimõiguste tagamist jälgivad paljud organisatsioonid, ei ole inimõiguste üldine olukord paranenud, vaid on pigem halvenenud. Siinkohal võib siiski vastu väita, et pigem on lihtsalt inimõiguste arhitektuur muutunud keerulisemaks, sest suudame selgemalt sõnastada riikide kohustusi ning riikide käitumist ja täpsemalt jälgida.

Vastuolu riigi sõnade ja tegeliku käitumise vahel ei tähenda veel seda, et inimõigustel kaoks kodanikuühiskonda ühendav mõju.

Teise narratiivi kohaselt on kätte jõudnud inimõiguste aastatuhat, sest kunagi ei ole inimõigusi olnud nii palju kui praegu. Kriitikud ütlevad aga, et inimõiguste mõiste seeläbi devalveerub. Kui iga õigus on inimõigus, siis mis on üldse inimõigus? Uued inimõigused ei ole aga eraldiseisvad varasematest. Nii moodustavad näiteks privaatsusele, enesemääramisele ja inimväärsele toimetulekule suunatud uued inimõigused ühtseid perekondi varem neid põhiõigusi üldisel tasandil määratlenud põhiõigustega.

Inimõigused on nagu tähed pimedas öös – mida enam neid on, seda valgem ja turvalisem on meie teekond.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.
EL-i laienemine võis vähendada ida- ja lääneriikide vahelist teaduskoostööd

Kuigi Euroopa Liidu ühine teadusruum peaks soosima piiriülest koostööd, oleks see kasvanud ida- ja lääneriikide vahel liidu laienemiseta kiiremini, vihjab uus analüüs. Teadusruumi lõimumispoliitikate puudustele vaatamata võib hakata nägema aga ka märke, et ajude väljavoolust on saamas viimaks ajude ringlus.

Maailmaruumi kiviplaneetide seas valdavad veekerad

Kes eksoplaneete uurima sõidab, võtku igaks juhuks kindlasti sukeldusvarustus kaasa, sest üks teadlane on nüüd statistikamudeliga välja rehkendanud, et suuremal osal universumi kivise pinnaga planeetidest katab sellest pinnast enamat kui 90 protsenti meri.

Uus eestikeelne tõlkeprogramm annab teksti edasi sujuvamalt ja autentsemalt

Tartu Ülikooli keeletehnoloogide töögrupp tegi valmis masintõlke programmi, mis põhineb uudsel meetodil ehk tehisnärvivõrkude süsteemil. Tõlkeprogrammi demoversiooni saavad kõik huvilised internetikeskkonnas järele proovida.