Kristjan Port: tühine foto võib muuta isikutuvastussüsteemi kasutuks ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: carmenjost/Creative Commons

Reaalne elu on katkematu ideaalse ja võimaliku vaheline kompromisside protsess. Nii kirjeldas olukorda eelmise sajandi suurkuju Bertrand Russell. Tema ajaga võrreldes on saanud paljud soovide maailma parimad võimalikud variandid tänaseks reaalseks.

Võiks arvata, et sellega kaob lõhe unistatu ja võimaliku vahel ning inimestel on põhjust olla vähem ahistatud asjade pärast, mida nad ei saa või ei taha, aga mis ei lähe ära. Kahjuks pole see enamat kui illusioon. Iga kord kui ideaalne kukub maa peale ja muutub tavaliseks, viljastub pinnas hüvede varjus uue probleemiseemnega.

Tokyo informaatika instituudi teadur Isao Echizen kasutas inimeste pildistamiseks 900 dollarit maksnud laiatarbekaamerat. Selles pole midagi erakordset. Nagu ei ole midagi erakordset pildistatavates, kui nad naeratavad, lehvitavad kätega või teevad sõrmedega võitjamärke. Teie seda viimast ärge enam tehke! Kui tahate käega liigutusi teha, siis hoidke see rusikas.

Jaapani teadur kasutas kolme meetri kauguselt tehtud ülesvõtet võidumärki näitava inimese sõrmejälgede lugemiseks. Lisaks sellele, et tal õnnestus saada populaarsest isikutuvastamiseks kasutatavast sõrmeotsast piisava teravusega pilt, koostas ta selle eeskujul sõrmejälje koopia, mida kasutas edukalt sama isiku asemel sõrmejälje lugejas. Seega, kui lehvitad käega, levitad oma sõrmejälgi.

Meil on palju tõendeid, et kaamerad muutuvad aina paremaks ka edaspidi, aga sõrmejäljelugejad pole nii kiirelt paremaks muutunud. Vähemalt reageeris ajakirjandus selle uudise peale mitmete kaasaegsete sõrmejälje põhiste isikutuvastamise süsteemide petmise näidetega. Näiteks on Jaapani piirikontrollist libasõlmejälje mulaažiga läbi lipsanud rohkem kui üks kodanik. Käesolev jaapanlaste sõrmejälje pildistamise demonstratsioon pole ka ainuke ega esmakordne.

Pigem on tegemist kinnitusega, et sõrmejälgede kui isiku ohutu tuvastamise mugav rakendusperiood hakkab mööda saama. Nii õnnestus paari aasta eest saksa häkkeritel näidata avalikkusele sealse kaitseministri Ursula von der Leyeni sõrmejälge, mis oli saadud samuti fotografeerimise ajal, kui proua minister tegi pressikonverentsil ülestõstetud pöidlaga positiivsele osutava viipeliigutuse. Interneti väsimatu mälu tõttu leiab selle nüüd olulist isikut identifitseeriva biomeetrilise mustri üles igaüks.

Olukord ei ole parem, kui sõrmejälje asemel kasutada inimese nägu. Nägudega piltidest on maailm pungil. Isikutuvastussüsteemi petmine võib õnnestuda paljudel juhtudel pelgalt sellele tasapinnalist fotot näidates. Mõnel juhul võib olukord nõuda kolmemõõtmelise näokuju loomist. Kõik sõltub kasu ja kulu suhte sünnitatud kuritegelikust motivatsioonist, sest isikutuvastamise süsteem ise on suhteliselt rumal. Selle tõttu satub lõppkasutaja lõksu, kuna jääb sama nägu ja sõrmejälgi edasi kandma, sest neid muuta ei saa.

USA presidendivalimistega seotud häkkimise skandaal tõi taaskord esiteemaks kuivõrd haavatav võib olla isiku tuvastamine võtmesõnade abil. Neid on võimalik erineval moel välja peilida või õngitseda. Kurjategijad varastavad esmalt võtmesõnu ja varastavad seejärel pangast raha, kuna nende omanik on eemal. Lootuses, et näiteks sõrmed ja nägu on alati konkreetse inimese küljes, hakkasid suurimat kahju kannatavad pangandusettevõtted rakendama biomeetrilisi isiku tuvastamise meetmeid.

Seda kõike võib pidada Bertrand Russelli kirjeldatud parimaks võimalikuks variandiks. Ainult, et kaamerate eraldusvõime paranedes õnnestub pildistades kopeerida igasuguseid nähtavaid tunnuseid. Jaapani teadlase hinnangul pole võimatu teha pilt isegi isiku silmast, mille pupilli ümbritsev värviline vikerkesta osa on unikaalse mustriga ja populaarne biomeetrilise tuvastamise rakendusidee. Täiendavalt otsitakse võimalusi hääles leiduvate signaalide, südame töö jmt rakendamiseks, et olla kindel, kellega on tegemist

Paraku arenevad koos kaameraga igasugused kehas toimuvat registreerivad fitness-rakendused ja kõnes leiduvale signaalide kokteilile pääseb ligi telefoniomanikule helistades. Uueks kompromissiks ideaalse ja reaalse vahel võib kujuneda vajadus opereerida naha alla raudvaraline krüptovõti.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.