Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse ({{commentsTotal}})

Sebrakala. Autor: Azul/Wikimedia Commons

Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

See, kuidas inimesed tajuvad enda ümber olevat keskkonda, sõltub sellest, milline on keskkonnast saadav stiimul. See omakorda võib mõjutada meie teadlikku, aga ka alateadlikku käitumist, viimase osas näiteks motoorikat.

Professor Sebastian Reinig koos oma neurobioloogidest kolleegidega Freiburgi ülikoolist leidsid, et sebrakalade eesajus tekkiv virgatsaine dopamiin vallandub teatud väliste stiimulite, näiteks füüsilise puudutuse või piltide peale.

Ajakirjas Current Biology avaldatud artiklist selgub, et need dopamiinile reageerivad närvirakud mõjutavad erinevaid aju ja seljaaju närve. See kõik on aga omakorda seotud meie motoorikaga.

Sellest uuringust saadud teadmised annavad võimaluse edasi uurida näiteks rahutute jalgade sündroomi põhjuseid. Rahutute jalgade sündroom on neuroloogiline haigus, mis paneb inimesi tahtmatult liigutama, et leevendada kehas tekkinud ebamugavustunnet, pakitsust või tõmblemist.

Enamasti põhjustab see jalgade liigutamist, kuid võib haarata ka keha ja käsi. Rahutute jalgade sündroomi esineb kergemal või raskemal moel pea igal kuuendal inimesel.

Sümptomite leevendamiseks soovitavad arstid juua vett, liikuda ja teha jalgadele vaheldumisi kuuma ja külma kontrastvanne. Seni ei ole aga päris täpselt teada, mis seda sündroomi põhjustab. Seetõttu on keeruline ravida ka põhjust.

Freiburgi ülikooli teadlaste uuring pakubki siinkohal rahutute jalgade sündroomile ühe võimaliku põhjuse.

Teadlased uurisid sebrakala vastsete ajudes dopamiini vallandavaid närvirakke mikroskoobi all, et näha, mille peale need aktiveeruvad. Teadlased muutsid aktiivsuse nähtavaks optogeneetiliselt muudetud kaltsiumi retseptoritega, mis kiirgavad neuronite aktiviseerudes valgust.

Varem on dopamiini vallandavaid närvirakke uuritud selgroogsete keskajus, mis mõjutab meie liikumist ja heaolutundega seotud käitumist. Nendest uuringutest on tulnud välja, et dopamiini vallandavatel närvirakkudel on oma osa Parkinsoni tõve süvenemisel.

Freiburgi ülikooli teadlased uurisid aga eesajus asuvaid rakke, mis on seotud hüpotalamusega. See omakorda reguleerib selliseid esmaseid bioloogilisi reageeringuid nagu puhkus ja uni ning „võitle või põgene“ reaktsioon, mis aitab stressiolukorras märgata ohutegureid ning sellest lähtuvalt langetada kiireid otsuseid.

Uuringu kontekstis võib öelda, et välised mõjurid, nagu valgus, stimuleerivad dopamiini vallandavaid närvirakke. See omakorda mõjutab neid närvirakke, mis mõjutavad meie motoorikat ja mis tekitavad näiteks rahutute jalgade sündroomi puhul jalgades pakitsustunnet. Nii võiks haigust põdevate inimeste keskkonnatingimusi muutes saada leevendust ka nende rahututele jalgadele. Siinkohal tuleb muidugi rõhutada, et tegu oli vaid esimese alusuuringuga, mis tugines sebrakalal ning inimeste uurimise ja tulemusteni jõudmine võtab üksjagu palju aega.

Toimetaja: Marju Himma



Grafeeni abil nutiseadmega õhureostust mõõtma

Tartu ülikooli füüsikud avaldasid järjekordse töö õhukese süsinikukihi ehk grafeeni tulevaste kasutusvõimaluste kohta. Ei pruugi minna rohkem kui mõni aasta, mil meist igaühe mobiiltelefonis on sensor, mis aitab välisõhu reostatust mõõta ning puhtama õhuga liiklemisteid valida. 

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Uuring: hunnid langesid roomlaste propaganda ohvriks

Ajalooürikutes kirjeldatakse antiikaja lõpul Euroopasse tunginud hunne sageli "maad tabanud katku" või isegi millegi hullemana. Vana-Rooma riigi piirialadel elanud inimeste säilmeid uurinud teadlased leiavad aga, et lihtinimeste tasandil oli hunnide ja roomlaste kooselu märksa rahumeelsem.