Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist ({{commentsTotal}})

Tšilli
Tšilli Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

Juba sajandeid on erinevaid vürtse ning pipraid seostatud raviomadustega. Viimasel ajal on neid omadusi ka teaduslikult tuvastatud, kuid vaid üks uuring, mis viidi läbi Hiinas ja ilmus 2015. aastal, on vaadelnud tšillipipra tarbimise ja suremuse seost. Nüüd on sarnane uuring tehtud ka lääne söögikultuuriruumis.

Vermonti ülikooli meditsiiniprofessor Benjamin Littenberg ja üliõpilane Mustafa Chopan analüüsisid enam kui 16 000 ameeriklase kuni 23 aasta tervise- ning muid andmeid. Uurijad vaatasid kestvusuuringu andmeid, surmade arvu ja analüüsisid siis surmade põhjuseid.

Muuhulgas tuvastasid nad, et tšillipipra sõbrad pole tingimata tervislike eluviisidega, nad suitsetavad ja joovad alkoholi. Lisaks sellele on terava toidu sööjad valdavalt nooremapoolsed, meessoost, valgenahalised, mehhiko päritolu ameeriklased, abielus, söövad rohkem aedvilju ning liha, neil on madalam “hea” kolesterooli (HDL-kolesterool) tase, madal sissetulek ja haridustase võrreldes nendega, kes ei söönud tšillipipart.

Põhjused, miks piprad suremist edasi lükkavad, pole endiselt kuigi selge, kuid uuringu autorid leiavad, et selle mõjuga võivad olla seotud TRP kanalid, mis on peamised teravate toimeainete, näiteks kapsaitsiini (tšillipiparde põhilise komponendi) retseptorid.

Tšillipipra tervisemõjudel on mitmeid võimalikke seletusi, nii näiteks seostatakse tšillipipra koostisosa kapsaitsiini raku- ja molekulaarmehhanismidega, mis pärsivad ülekaalu teket ning mõjutavad seda, kuidas toimub vere vool südames. Lisaks on sel antimikroobsed omadused, mis võivad kaudselt muuta tšillipipra sööja seedekulgla mikrofloorat. Uuringu autorid usuvad, et tšillipipar võib olla tervislik toidulisa.

Toimetaja: Virgo Siil



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos.
Tähelepanuväärt leid: Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos

Paljud eestlased e-hääletavad kahekesi, kas koos elukaaslase või täisealise lapsega. Sellisele järeldusele jõudsid Tartu ülikooli Johan Skytte instituudi poliitikauurijad, kui otsisid vastus küsimusele, kas internetis hääletamine muudab valimised vähem sotsiaalseks.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.