Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist ({{commentsTotal}})

Tšilli Autor: Reuters/Scanpix

Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

Juba sajandeid on erinevaid vürtse ning pipraid seostatud raviomadustega. Viimasel ajal on neid omadusi ka teaduslikult tuvastatud, kuid vaid üks uuring, mis viidi läbi Hiinas ja ilmus 2015. aastal, on vaadelnud tšillipipra tarbimise ja suremuse seost. Nüüd on sarnane uuring tehtud ka lääne söögikultuuriruumis.

Vermonti ülikooli meditsiiniprofessor Benjamin Littenberg ja üliõpilane Mustafa Chopan analüüsisid enam kui 16 000 ameeriklase kuni 23 aasta tervise- ning muid andmeid. Uurijad vaatasid kestvusuuringu andmeid, surmade arvu ja analüüsisid siis surmade põhjuseid.

Muuhulgas tuvastasid nad, et tšillipipra sõbrad pole tingimata tervislike eluviisidega, nad suitsetavad ja joovad alkoholi. Lisaks sellele on terava toidu sööjad valdavalt nooremapoolsed, meessoost, valgenahalised, mehhiko päritolu ameeriklased, abielus, söövad rohkem aedvilju ning liha, neil on madalam “hea” kolesterooli (HDL-kolesterool) tase, madal sissetulek ja haridustase võrreldes nendega, kes ei söönud tšillipipart.

Põhjused, miks piprad suremist edasi lükkavad, pole endiselt kuigi selge, kuid uuringu autorid leiavad, et selle mõjuga võivad olla seotud TRP kanalid, mis on peamised teravate toimeainete, näiteks kapsaitsiini (tšillipiparde põhilise komponendi) retseptorid.

Tšillipipra tervisemõjudel on mitmeid võimalikke seletusi, nii näiteks seostatakse tšillipipra koostisosa kapsaitsiini raku- ja molekulaarmehhanismidega, mis pärsivad ülekaalu teket ning mõjutavad seda, kuidas toimub vere vool südames. Lisaks on sel antimikroobsed omadused, mis võivad kaudselt muuta tšillipipra sööja seedekulgla mikrofloorat. Uuringu autorid usuvad, et tšillipipar võib olla tervislik toidulisa.

Toimetaja: Virgo Siil



Grafeeni abil nutiseadmega õhureostust mõõtma

Tartu ülikooli füüsikud avaldasid järjekordse töö õhukese süsinikukihi ehk grafeeni tulevaste kasutusvõimaluste kohta. Ei pruugi minna rohkem kui mõni aasta, mil meist igaühe mobiiltelefonis on sensor, mis aitab välisõhu reostatust mõõta ning puhtama õhuga liiklemisteid valida. 

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Uuring: hunnid langesid roomlaste propaganda ohvriks

Ajalooürikutes kirjeldatakse antiikaja lõpul Euroopasse tunginud hunne sageli "maad tabanud katku" või isegi millegi hullemana. Vana-Rooma riigi piirialadel elanud inimeste säilmeid uurinud teadlased leiavad aga, et lihtinimeste tasandil oli hunnide ja roomlaste kooselu märksa rahumeelsem.