Kristjan Port: kas robotile peaks kehtima inimõigused? ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: joseherme/Creatrive Commons

Neljapäeval, 12. jaanuaril toimus Euroopa Parlamendi õigusasjade komitee istung, milles läbis kuuenda päevakorra punktina hääletamise raport tsiviilõigusest tulenevatest robootikaga seotud reeglitest. 22-leheküljeline raport valmis Luxembourgi saadiku Mady Delvaux' eestvedamisel eelmisel suvel. Raporti eesmärk on kaardistada seoses robotite kasutamisega tõstatuvaid õigusalaseid teemasid.

Robot ei ole inimene. Tal puudub suhe sünni ja surmaga. Tal ei ole sugulasi, tal puudub vanus, vastutus, õigus- ja teovõime ehk õiguse subjektiks olemise tunnused. See tähendab, et robot ei saa oma tegudega võtta endale õiguseid ja kohustusi. Samas on robot võimeline midagi looma, kedagi kahjustama jne. Järelikult on probleem olemas ja sisukas raport kiideti komitee poolt häältega 17-2 heaks. Raportist saab osa uute seaduste loomise raamistikust.

Aruanne algab Mary Shelley Frankensteini, keskaegse Praha rabi poolt loodud Golemi ja kirjanik Karel Capeki leiutatud sõnaga ''robot'', osutamaks inimkonna pikka aega kestnud kirele inimese sarnasusega intelligentsete masinate vastu. Kuna nüüd paistab fantaasiaetapp lõppevat ja inimkond seisab uue, reaalsete robotite ajastu lävel, võib varasemate lugude põhjal järeldada, et muutused saavad olema tõsised ja kõiki ning kõikehaaravad. Seetõttu on seadusandjad kohustatud analüüsima võimalikke õiguslikke tagajärgi.

Raportis lähtutakse lootusest, et Euroopa Liit võiks omada robotitega seotud õiguslike ja eetiliste põhimõtete kujundamisel olulist rolli, aga samas hoiatatakse kiusatuse eest asuda kiirustades seadusi vorpima. Kuigi ridade vahel võib tajuda pakilisust, sest tehnoloogia on arenenud mugandumisvõimest ja isegi arusaamadest kiiremini, soovitatakse kiirustada aeglaselt ja lähtuda Jean Monnet põhimõttest, et Euroopat ei tehta ühe korraga ega ka ühe ja ainsa plaani järgi, vaid see sünnib läbi saavutuste, mis rajanevad omakorda varasemalt sündinud solidaarsusele.

Järelikult peab igaüks iseenda jaoks robotite teema piisavalt selgeks mõtlema, et selles solidaarsuses osaleda või määratleda vähemalt piisava demokraatliku initsiatiivi tekkides enda positsioon. Näiteks küsimuses, kes või mis robot on. Kas tegemist võiks olla füüsilise või juriidilise isikuga? Lähituleviku robotid ei ole kellegi käes olevad lihtsakoelised tööriistad. Need oleksid keskkonnaga andmeid vahetavad ja seda tajuvate sensoritega varustatud iseseisvalt olukorda analüüsivad ning tegutsevad, kogemuste läbi õppivad ja olukordadega kohanevad füüsilised asjad.

Robotid võivad luua näiteks midagi väärtuslikku. Kellele see siis kuulub? Kas roboti omanikule? Kuid kui robot maha müüakse, kellele siis nimetatud hüve kuulub. Asenda hüve mõne pahandusega. Näiteks teeb robot kellelegi inimestest liiga, põhjustab talle materiaalset kahju. Kes vastutab? Kes hüvitab? Kas roboti omanik? Kas omanik võib öelda, et maailma tajus, seda analüüsis ja selle suhtes tegi otsuseid nutikas robot iseseisvalt? Järsku on süüdi hoopiski roboti valmistaja.

Järelikult peab kindlaks tegema, kuidas seostub halb tagajärg roboti valmistamise sündmustega. Kuna tegemist on õppiva ja kohaneva süsteemiga, sarnaneks olukord katsele süüdistada ema ja isa lapse kuritegudes. Paraku ei seostu vastutus geenide kaudu, vaid vale kasvatuse läbi. Järelikult tärkab vajadus käsitleda robotite vanust, kuni see saavutab nn täisealise teovõime. Mis või kes on nn ''täiskasvanud'' robot? Selline, mis on suuteline tegema rohkem tööd, looma rohkem väärtuseid ehk oleks rikkam kui inimene.

Samas kui inimene saaks halva sündides siirdada vastutuse robotile, peaks robot olema ka selle loodud hüve omanik ja robotile laienevad autoriõigused. Nagu ahvile, kes tegi endast pildi. Pealegi on lahendamata küsimus, kuidas seostatakse robot omanikuga? Kas robotid tuleks registreerida? Kas peaks looma Euroopat katva robotiregistri? Selles oleks arvel ka tarkvara versioonid jmt vastutusega seotud andmed. Tõenäoliselt peab roboti omanik või valmistaja võtma kohustusliku robotikindlustuse olukordadeks, kui keegi peab roboti pärast vastutama.

Kõike seda arvestades võib sündida õigusalane lahendus, milles omistatakse robotile iseseisva isiku staatus ja talle laieneksid inimõigused. Kui kahjustatakse aga ühe roboti õiguseid, kahjustatakse kõikide robotite õiguseid ja robotid hakkavad mässama.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaaa

Allikas: Portaal



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.