Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Mike Segar/Reuters/Scanpix

Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.

Teadlasrühm järeldas 30. maiks 2016 ilmunud 72 uurimuse põhjal, et Zika viirust kaasasündinud aju arenguhälvetega siduvast kümnest põhjuslikkuse kriteeriumist olid teadlased täitnud vähemalt kaheksa. Haruldasema Guillain-Barré sündroomi puhul seitse. Järgneva kuu vältel kogutud tõendid lisasid järeldustele vaid lisakindlust.

Mida meil üleüldse Zika viiruse ja erinevate arenguhäirete vahelise põhjuslikkuse väljaselgitamisest kasu on? Maailma Terviseorganisatsioon teatas ju juba aprillis, et teadlaste hulgas valitseb üksmeel, et Zika viirus on kurja juur.
Mõnes mõttes on tegu sõnumi edastamisega laiemale avalikkusele. Kui oled teadlane, teadusajakirjanik või valdkonnaga teistel põhjustel hästi kursis, võid pidada teadlaste konsensust piisavaks. Kuid samal ajal oskad sa ka arvestada, et kogutud tõendites on mõned määramatust kasvatavad lüngad.

Me suutsime väga läbipaistvat raamistikku kasutades välja selgitada, kus need täpselt ja mis tõendid samal ajal põhjuslikku seost toetavad. Saame selle tulemusel öelda, et kaasasündinud aju arenguhälvete, mikrotsefaalia ja Guillain-Barré sündroomi esinemissageduse kasvu seletamiseks pole Zika puhangust paremat selgitust. Muidugi ei saa midagi lõplikult tõestada. Ent protsess, mida kasutasime, peaks andma inimestele kindlust, et tegu on tõepoolest põhjusliku seosega.

Kust neid lünki siis leida võib või mille kallal teadlased võiksid ja peaksid rohkem tööd tegema?
Tunnen ise epidemioloogina, et peame täpsemalt teadma, kui palju kasvatab Zika viirus tõenäosust, et rase naine toob ilmale mikrotsefaalia või teiste kaasasündinud arenguhäiretega lapse. Peame täpsustama viiruse mõju ja absoluutse riski täpset suurust. Üks asi on tõestada põhjusliku seose olemasolu, kuid inimesed tahavad teada, kui palju see neid puudutab.

Arvan, et tõime välja ka mitmeid bioloogilisi mehhanisme, mis Zika viirust arenguhäiretega seob, kuid neid tuleb nüüd märksa põhjalikumalt üksteisest lahti harutada ja täpsustada. On ülioluline vaadata ka kaasmuutujaid, mis võivad mõjutada Zika viiruse levikut ja haiguse kulgu. Miks küll ometi oli Brasiilias mikrotsefaalia risk nii palju kõrgem, kui üheski teises Zika poolt mõjutatud piirkonnas?

Maailma Terviseorganisatsioon kuulutas novembris Zika viirusega seonduva hädaolukorra lõppenuks. Kui optimistlik olete, et uuringud nüüd endise tempoga jätkuda saavad? Teatud tasandil tundub olevat raskem nende vajalikkust avalikkusele põhjendada.
Arvan, et neid pole üldsegi raske õigustada.Rahvatervisealaste hädaolukordade komitee tegi üheselt selgeks, et Zika viirus jääb tervisele väga tõsiseks ohuks. Me pole lihtsalt enam olukorras, kus näeme ulatuslikke haiguspuhanguid.

On ülioluline, et Zika-alase teadustöö rahastamine jätkub. Seda võiks teha lihtsalt võibolla teistsuguste mehhanismide kaudu kui läbi kriisifondide. Uuringud erinevate kahjulike mõjude väljaselgitamiseks, vaktsiinide loomiseks ja haiguse ravimiseks jäävad ülimalt tähtsaks. On kindel, et näeme Zika puhanguid ka tulevikus. Hädaolukord andis meile tõuke, et olla valmis järgmiseks kriisiks.

Inimesed kipuvad Zika epideemiat võrdlema nende ajalise läheduse tõttu Ebola puhanguga. Kui hästi või täpsemalt halvasti maailm mõlema jaoks valmis oli?
Neid on tegelikult raske võrrelda. Ühelt poolt oli tegu teadatuntud inimeselt inimesele leviva haigusega, mille puhul on suremus väga kõrge. Zika puhul oli eriti seose avaldumine mikrotsefaaliaga täiesti ootamatu. Ebolaga teadsime eelneva ajaloo põhjal, mida oodata, kuid Zika puhul oli viiruse levik emalt lapsele üllatav.

Kuid ma ei ole samas kindel, kas maailm oli Zikaks vähem valmis. Igal juhul pani puhang inimesed tunnistama vajadust parema seire järele. Seda tuleb tulevikus tugevdada.

Sain Teie Twitteri vahendusel teada, et hiljuti registreeris oma esimesed Zika viiruse juhtumid ka Angola. Kas söandate spekuleerida, mis sellele järgneda võib?
Mitte väga. Ühelt poolt lõppes Angolas hiljuti väga tõsine kollapalaviku puhang. Nõnda kardetakse, et ka Zika võib seal sarnaselt väga kiiresti levida. Kuid paika pidada võib ka vastupidine. Riik sai kollapalavikuga tegelemisel kogemusi, mida saab kasutada ka Zika paremaks ohjamiseks. Vähemalt ma loodan seda.

Twitter on aga olnud haiguspuhangute nagu Ebola ja Zika puhul täiesti suurepärane, kuna info jõuab inimesteni väga kiiresti. See on olnud väga hea tööriist, mille abil sündmustega kursis olla.

Ebatraditsioonilisematest infokanalitest rääkides, kaasasite ülevaatesse töid, mida polnud avaldatud veel teadusajakirjades. Kas traditsioonilisel avaldamismudelil pole tervisekriiside ja epideemiate puhul kohta, isegi kui protsessi üritati kiirendada? Märkisite, et ka Teie ülevaade vananeb väga kiiresti...
Meie õnneks oli meil tegevteadlaste ja Maailma Terviseorganisatsiooniga väga tihedad sidemed. Nii olime parasjagu käimasolevate uuringutega hästi kursis. See rõhutab otsesuhtluse olulisust.Laiemas plaanis arvan, et traditsiooniliselt avaldatud artiklitel ja ülevaadetel on oma koht.

Neid tuleb aga tervisekriiside puhul kohandada. Avaldatud kirjandusest olulise info leidmiseks ja selle sünteesimiseks kuluva aja jooksul avaldatakse uusi töid. Seega on vaja raamistikku ülevaadete jooksvalt täiendamiseks ehk nende ''elavaks'' muutmiseks. Tegeleme kontseptsiooni arendamisega. See on tulevikus pead tõstvate epideemiate, olgu selleks Zika või mõni muu viirus, põhjustavate hädaolukordade ohjamiseks ülioluline.

Low ja ta kolleegide ülevaade ilmus ajakirjas PLOS Medicine. Intervjuud on toimetatud ja tihendatud.



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos.
Tähelepanuväärt leid: Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos

Paljud eestlased e-hääletavad kahekesi, kas koos elukaaslase või täisealise lapsega. Sellisele järeldusele jõudsid Tartu ülikooli Johan Skytte instituudi poliitikauurijad, kui otsisid vastus küsimusele, kas internetis hääletamine muudab valimised vähem sotsiaalseks.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.