100 sekundi video: mis on ookeanide hapestumine? ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi teadur Georg Martin selgitab, mis on Läänemerd ähvardav uus hädaoht ehk merevee hapestumine, mida seni peeti peamiselt maailmamerede probleemiks.

Ookeanide hapestumine on üsna huvitav teema, juba mõnda aega on teadlased hakanud sellega tegelenud, aga siia Läänemere piirkonda on see jõudnud mõned aastad tagasi.

Põhimõtteliselt on see ookeanivee pH taseme muutus. Me põletame fossiilseid kütuseid ja läbi nende protsesside satub atmosfääri süsihappegaasi – väga palju ja väga kiiresti. Ja maailma ookean, mis katab enamuse meie planeedist, on üheks looduslikuks puhvriks, mis võtab osa sellest süsihappegaasist enda peale.

See kiire muutus ongi see, mis tegelikult probleeme tekitab, loodusorganismid ei suuda nendele kiiretele muutustele reageerida.

Probleemidest tekitab hapestumine eelkõige nendele organismidele, millel on lubikestad, näiteks korallid ja erinevad mereorganismid, millel on eksoskeletid. Neil muutub palju keerulisemaks nende struktuuride tekitamine ja säilitamine.

Läänemere üheks suurimaks probleemiks on eutrofeerumine, mis on siis toitainete üleküllus. Ja nüüd on siis hiljutised uuringud näidanud, et eutrofeerumise esmased tunnused nagu vetikaõitsengud, suurenenud produktsioon nii madalas rannikumeres kui ka avameres, neid tunnuseid soodustab ka süsihappegaasi kontsentratsiooni tõus.

Mida iga inimene teha saab? Eelkõige jälgida oma süsinikujälge. Tänapäeval räägitakse sellest palju, aga ka meres on seda jälge tunda.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.
Õigus huviringides osaleda ei ole kõigile Eesti lastele võrdselt tagatud

Tänapäeval lastele avatud laialdastes võimalustes ei pruugi huviringides osalemine tunduda keeruline – kuid milline on tegelik olukord?

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.