100 sekundi video: mis on ookeanide hapestumine? ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi teadur Georg Martin selgitab, mis on Läänemerd ähvardav uus hädaoht ehk merevee hapestumine, mida seni peeti peamiselt maailmamerede probleemiks.

Ookeanide hapestumine on üsna huvitav teema, juba mõnda aega on teadlased hakanud sellega tegelenud, aga siia Läänemere piirkonda on see jõudnud mõned aastad tagasi.

Põhimõtteliselt on see ookeanivee pH taseme muutus. Me põletame fossiilseid kütuseid ja läbi nende protsesside satub atmosfääri süsihappegaasi – väga palju ja väga kiiresti. Ja maailma ookean, mis katab enamuse meie planeedist, on üheks looduslikuks puhvriks, mis võtab osa sellest süsihappegaasist enda peale.

See kiire muutus ongi see, mis tegelikult probleeme tekitab, loodusorganismid ei suuda nendele kiiretele muutustele reageerida.

Probleemidest tekitab hapestumine eelkõige nendele organismidele, millel on lubikestad, näiteks korallid ja erinevad mereorganismid, millel on eksoskeletid. Neil muutub palju keerulisemaks nende struktuuride tekitamine ja säilitamine.

Läänemere üheks suurimaks probleemiks on eutrofeerumine, mis on siis toitainete üleküllus. Ja nüüd on siis hiljutised uuringud näidanud, et eutrofeerumise esmased tunnused nagu vetikaõitsengud, suurenenud produktsioon nii madalas rannikumeres kui ka avameres, neid tunnuseid soodustab ka süsihappegaasi kontsentratsiooni tõus.

Mida iga inimene teha saab? Eelkõige jälgida oma süsinikujälge. Tänapäeval räägitakse sellest palju, aga ka meres on seda jälge tunda.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Video ja fotod: Maa varjutas Kuu
Uuendatud: 07.08

Suuremal osal idapoolkeral sai esmaspäeva õhtul jälgida osalist kuuvarjutust. Eestis tõusis Kuu seekord varjutuse täispikkuses nägemiseks paraku liiga hilja. Vaatemängust võis aga osa saada ERR Novaatori vahendusel.

Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.
Randel Kreitsberg: keda huvitavad mesilased?!

Ajal, mil kõik Eesti meediakanalid pasundavad surnud mesilastest jäetakse tähele panemata ja mõistmata, et tegemist on meeldetuletusega millegi hoopis suurema kohta. Loomulikult, mesilaste suremine on nõretav greenpeace’ilik juhtum, mis aitab probleemile lihtsustatud ja kõigile arusaadaval moel tähelepanu pöörata. Kuid probleem ei ole mesilaste suremises!

Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.
Saturni kuult leiti elu tekkimiseks tarvilikke molekule

Saturni suurimal kuul Titanil laiuvad ainsa paigana Päikesesüsteemis peale Maa järved ja ookeanid, muutes selle üheks paljutõotavamaks kohaks, kust otsida maavälist elu. Teadlased on leidnud nüüd kuu atmosfäärist molekule, millest saaksid elusorganismid ehitada rakke meenutavaid membraane.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.