100 sekundi video: mis on ookeanide hapestumine? ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi teadur Georg Martin selgitab, mis on Läänemerd ähvardav uus hädaoht ehk merevee hapestumine, mida seni peeti peamiselt maailmamerede probleemiks.

Ookeanide hapestumine on üsna huvitav teema, juba mõnda aega on teadlased hakanud sellega tegelenud, aga siia Läänemere piirkonda on see jõudnud mõned aastad tagasi.

Põhimõtteliselt on see ookeanivee pH taseme muutus. Me põletame fossiilseid kütuseid ja läbi nende protsesside satub atmosfääri süsihappegaasi – väga palju ja väga kiiresti. Ja maailma ookean, mis katab enamuse meie planeedist, on üheks looduslikuks puhvriks, mis võtab osa sellest süsihappegaasist enda peale.

See kiire muutus ongi see, mis tegelikult probleeme tekitab, loodusorganismid ei suuda nendele kiiretele muutustele reageerida.

Probleemidest tekitab hapestumine eelkõige nendele organismidele, millel on lubikestad, näiteks korallid ja erinevad mereorganismid, millel on eksoskeletid. Neil muutub palju keerulisemaks nende struktuuride tekitamine ja säilitamine.

Läänemere üheks suurimaks probleemiks on eutrofeerumine, mis on siis toitainete üleküllus. Ja nüüd on siis hiljutised uuringud näidanud, et eutrofeerumise esmased tunnused nagu vetikaõitsengud, suurenenud produktsioon nii madalas rannikumeres kui ka avameres, neid tunnuseid soodustab ka süsihappegaasi kontsentratsiooni tõus.

Mida iga inimene teha saab? Eelkõige jälgida oma süsinikujälge. Tänapäeval räägitakse sellest palju, aga ka meres on seda jälge tunda.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Kust pärines Tšeljabinski meteoor?

Meteoorkehad lõhkevad sissetunginud õhu survel

Kosmosest tuleb Maa peale palju kraami, iga päev umbes 60 tonni kosmilist tolmu ja 10 grammist raskemaid meteoorkehi igal aastal umbes 50 000 tonni. Suuri kehi nagu 2013. aasta Tšeljabinski meteoorkeha langeb Maale õnneks suhteliselt harva. Nüüd selgub aga värskest teadustööst, et Maa atmosfäär kaitseb Maa pinda kosmosekivide eest veel paremini, kui seni arvatud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: