Ühe minuti loeng: mida teeb kriis sotsiaalmeediaga? ({{commentsTotal}})

Katastroofide ja ühiskondlike kriiside ajal killustub sotsiaalmeedia kasutajaskond viieks, muutes organisatsioonide ja inimeste vahelise suhtluse keerukamaks kui kunagi varem, nendib TLÜ Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi doktor Päivi Tampere.

Tampere uuris oma doktoritöös organisatsioonide ja huvigruppide suhteid sotsiaalmeedias ning nende suhete arenguid kriiside ajal, keskendudes kolmele juhtumile – H1N1/seagripi epideemia, Fukushima tuumajaama õnnetus ja Rimi boikott.

Tampere leidis, et sotsiaalmeedias kujuneb viis erinevat osalusprofiili, kellega kriisi haldavad organisatsioonid peavad arvestama. Need on: 1) informatsiooni jagajad 2) muretsejad või küsijad 3) skeptikud 4) vandenõuteoreetikud ja 5) organisatsiooni kaitsjad.

Skeptikud suhtusid kommunikeerivasse asutusse kriitiliselt, vandenõuteoreetikud levitasid spekulatsioone ning valeinfot ja kaitsjad kaitsesid kriisi haldavat asutust.

Positiivsed või ametnikke kaitsvad kommentaarid peegeldasid kõrget usalduse taset. Need kommentaatorid uskusid organisatsiooni võimesse kriisiga toime tulla ning on organisatsioonile ideaalne auditoorium. Neid ei ole vaja veenda ja nad ei satu paanikasse ega vastandu ametnikele.

Küll aga on probleemsed skeptikute ja paanikatekitajate grupid. Skeptikud ei usalda ametnikke ega taju riski kõrgena. Sellest tulenevalt ei usu rühm inimesi organisatsioonide tegevusse ja suutlikkusse kriise lahendada. Vandenõuteoreetikud moodustavad aga kõige suurema väljakutse, sest nad ei taha organisatsiooni sõnumeid kuulata, vaid reageerivad süstemaatiliselt organisatsioonidesse negatiivselt, levitavad valeinfot kas tahtlikult või seetõttu, et usuvad ise sellesse.

Organisatsiooni ja elanike suhetel on võrgustunud maailmas mitmeid väljakutseid, näiteks kriise haldavate organisatsioonide aeglane reageerimine, teadmiste erinevused elanike ja ekspertide vahel, online-keskkonnas suhtlevate rühmade hägusus ja ad hoc iseloom ja seadusandlusest tulenevad piirangud, mis ei võimalda sotsiaalmeedias levivat informatsiooni alati ümber lükata või kommenteerida.

Organisatsioonid ei kontrolli sotsiaalses meedias toimuvaid diskussioone, hoolimata aktiivsusest ja osavõtlikkusest. Küll aga võivad ettevõtted lõigata sotsiaalsest meediast kasu, saades selle kaudu informatsiooni inimeste arvamuste, arusaamiste ja põhjenduste kohta ning kasutada seda massimeedia sõnumite formuleerimisel.

Päivi Tampere kaitses detsembri lõpul Tallinna Ülikoolis oma doktoritöö teemal ''Sidusrühmad kriisikommunikeerijatena – kommunikatsioonvõimu liikumine organisatsioonidelt huvigruppidele''.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: