Ühe minuti loeng: mida teeb kriis sotsiaalmeediaga? ({{commentsTotal}})

Katastroofide ja ühiskondlike kriiside ajal killustub sotsiaalmeedia kasutajaskond viieks, muutes organisatsioonide ja inimeste vahelise suhtluse keerukamaks kui kunagi varem, nendib TLÜ Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi doktor Päivi Tampere.

Tampere uuris oma doktoritöös organisatsioonide ja huvigruppide suhteid sotsiaalmeedias ning nende suhete arenguid kriiside ajal, keskendudes kolmele juhtumile – H1N1/seagripi epideemia, Fukushima tuumajaama õnnetus ja Rimi boikott.

Tampere leidis, et sotsiaalmeedias kujuneb viis erinevat osalusprofiili, kellega kriisi haldavad organisatsioonid peavad arvestama. Need on: 1) informatsiooni jagajad 2) muretsejad või küsijad 3) skeptikud 4) vandenõuteoreetikud ja 5) organisatsiooni kaitsjad.

Skeptikud suhtusid kommunikeerivasse asutusse kriitiliselt, vandenõuteoreetikud levitasid spekulatsioone ning valeinfot ja kaitsjad kaitsesid kriisi haldavat asutust.

Positiivsed või ametnikke kaitsvad kommentaarid peegeldasid kõrget usalduse taset. Need kommentaatorid uskusid organisatsiooni võimesse kriisiga toime tulla ning on organisatsioonile ideaalne auditoorium. Neid ei ole vaja veenda ja nad ei satu paanikasse ega vastandu ametnikele.

Küll aga on probleemsed skeptikute ja paanikatekitajate grupid. Skeptikud ei usalda ametnikke ega taju riski kõrgena. Sellest tulenevalt ei usu rühm inimesi organisatsioonide tegevusse ja suutlikkusse kriise lahendada. Vandenõuteoreetikud moodustavad aga kõige suurema väljakutse, sest nad ei taha organisatsiooni sõnumeid kuulata, vaid reageerivad süstemaatiliselt organisatsioonidesse negatiivselt, levitavad valeinfot kas tahtlikult või seetõttu, et usuvad ise sellesse.

Organisatsiooni ja elanike suhetel on võrgustunud maailmas mitmeid väljakutseid, näiteks kriise haldavate organisatsioonide aeglane reageerimine, teadmiste erinevused elanike ja ekspertide vahel, online-keskkonnas suhtlevate rühmade hägusus ja ad hoc iseloom ja seadusandlusest tulenevad piirangud, mis ei võimalda sotsiaalmeedias levivat informatsiooni alati ümber lükata või kommenteerida.

Organisatsioonid ei kontrolli sotsiaalses meedias toimuvaid diskussioone, hoolimata aktiivsusest ja osavõtlikkusest. Küll aga võivad ettevõtted lõigata sotsiaalsest meediast kasu, saades selle kaudu informatsiooni inimeste arvamuste, arusaamiste ja põhjenduste kohta ning kasutada seda massimeedia sõnumite formuleerimisel.

Päivi Tampere kaitses detsembri lõpul Tallinna Ülikoolis oma doktoritöö teemal ''Sidusrühmad kriisikommunikeerijatena – kommunikatsioonvõimu liikumine organisatsioonidelt huvigruppidele''.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.