Ühe minuti loeng: mida teeb kriis sotsiaalmeediaga? ({{commentsTotal}})

Katastroofide ja ühiskondlike kriiside ajal killustub sotsiaalmeedia kasutajaskond viieks, muutes organisatsioonide ja inimeste vahelise suhtluse keerukamaks kui kunagi varem, nendib TLÜ Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi doktor Päivi Tampere.

Tampere uuris oma doktoritöös organisatsioonide ja huvigruppide suhteid sotsiaalmeedias ning nende suhete arenguid kriiside ajal, keskendudes kolmele juhtumile – H1N1/seagripi epideemia, Fukushima tuumajaama õnnetus ja Rimi boikott.

Tampere leidis, et sotsiaalmeedias kujuneb viis erinevat osalusprofiili, kellega kriisi haldavad organisatsioonid peavad arvestama. Need on: 1) informatsiooni jagajad 2) muretsejad või küsijad 3) skeptikud 4) vandenõuteoreetikud ja 5) organisatsiooni kaitsjad.

Skeptikud suhtusid kommunikeerivasse asutusse kriitiliselt, vandenõuteoreetikud levitasid spekulatsioone ning valeinfot ja kaitsjad kaitsesid kriisi haldavat asutust.

Positiivsed või ametnikke kaitsvad kommentaarid peegeldasid kõrget usalduse taset. Need kommentaatorid uskusid organisatsiooni võimesse kriisiga toime tulla ning on organisatsioonile ideaalne auditoorium. Neid ei ole vaja veenda ja nad ei satu paanikasse ega vastandu ametnikele.

Küll aga on probleemsed skeptikute ja paanikatekitajate grupid. Skeptikud ei usalda ametnikke ega taju riski kõrgena. Sellest tulenevalt ei usu rühm inimesi organisatsioonide tegevusse ja suutlikkusse kriise lahendada. Vandenõuteoreetikud moodustavad aga kõige suurema väljakutse, sest nad ei taha organisatsiooni sõnumeid kuulata, vaid reageerivad süstemaatiliselt organisatsioonidesse negatiivselt, levitavad valeinfot kas tahtlikult või seetõttu, et usuvad ise sellesse.

Organisatsiooni ja elanike suhetel on võrgustunud maailmas mitmeid väljakutseid, näiteks kriise haldavate organisatsioonide aeglane reageerimine, teadmiste erinevused elanike ja ekspertide vahel, online-keskkonnas suhtlevate rühmade hägusus ja ad hoc iseloom ja seadusandlusest tulenevad piirangud, mis ei võimalda sotsiaalmeedias levivat informatsiooni alati ümber lükata või kommenteerida.

Organisatsioonid ei kontrolli sotsiaalses meedias toimuvaid diskussioone, hoolimata aktiivsusest ja osavõtlikkusest. Küll aga võivad ettevõtted lõigata sotsiaalsest meediast kasu, saades selle kaudu informatsiooni inimeste arvamuste, arusaamiste ja põhjenduste kohta ning kasutada seda massimeedia sõnumite formuleerimisel.

Päivi Tampere kaitses detsembri lõpul Tallinna Ülikoolis oma doktoritöö teemal ''Sidusrühmad kriisikommunikeerijatena – kommunikatsioonvõimu liikumine organisatsioonidelt huvigruppidele''.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.
EL-i laienemine võis vähendada ida- ja lääneriikide vahelist teaduskoostööd

Kuigi Euroopa Liidu ühine teadusruum peaks soosima piiriülest koostööd, oleks see kasvanud ida- ja lääneriikide vahel liidu laienemiseta kiiremini, vihjab uus analüüs. Teadusruumi lõimumispoliitikate puudustele vaatamata võib hakata nägema aga ka märke, et ajude väljavoolust on saamas viimaks ajude ringlus.

Maailmaruumi kiviplaneetide seas valdavad veekerad

Kes eksoplaneete uurima sõidab, võtku igaks juhuks kindlasti sukeldusvarustus kaasa, sest üks teadlane on nüüd statistikamudeliga välja rehkendanud, et suuremal osal universumi kivise pinnaga planeetidest katab sellest pinnast enamat kui 90 protsenti meri.

Uus eestikeelne tõlkeprogramm annab teksti edasi sujuvamalt ja autentsemalt

Tartu Ülikooli keeletehnoloogide töögrupp tegi valmis masintõlke programmi, mis põhineb uudsel meetodil ehk tehisnärvivõrkude süsteemil. Tõlkeprogrammi demoversiooni saavad kõik huvilised internetikeskkonnas järele proovida.