Ühe minuti loeng: mida teeb kriis sotsiaalmeediaga? ({{commentsTotal}})

Katastroofide ja ühiskondlike kriiside ajal killustub sotsiaalmeedia kasutajaskond viieks, muutes organisatsioonide ja inimeste vahelise suhtluse keerukamaks kui kunagi varem, nendib TLÜ Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi doktor Päivi Tampere.

Tampere uuris oma doktoritöös organisatsioonide ja huvigruppide suhteid sotsiaalmeedias ning nende suhete arenguid kriiside ajal, keskendudes kolmele juhtumile – H1N1/seagripi epideemia, Fukushima tuumajaama õnnetus ja Rimi boikott.

Tampere leidis, et sotsiaalmeedias kujuneb viis erinevat osalusprofiili, kellega kriisi haldavad organisatsioonid peavad arvestama. Need on: 1) informatsiooni jagajad 2) muretsejad või küsijad 3) skeptikud 4) vandenõuteoreetikud ja 5) organisatsiooni kaitsjad.

Skeptikud suhtusid kommunikeerivasse asutusse kriitiliselt, vandenõuteoreetikud levitasid spekulatsioone ning valeinfot ja kaitsjad kaitsesid kriisi haldavat asutust.

Positiivsed või ametnikke kaitsvad kommentaarid peegeldasid kõrget usalduse taset. Need kommentaatorid uskusid organisatsiooni võimesse kriisiga toime tulla ning on organisatsioonile ideaalne auditoorium. Neid ei ole vaja veenda ja nad ei satu paanikasse ega vastandu ametnikele.

Küll aga on probleemsed skeptikute ja paanikatekitajate grupid. Skeptikud ei usalda ametnikke ega taju riski kõrgena. Sellest tulenevalt ei usu rühm inimesi organisatsioonide tegevusse ja suutlikkusse kriise lahendada. Vandenõuteoreetikud moodustavad aga kõige suurema väljakutse, sest nad ei taha organisatsiooni sõnumeid kuulata, vaid reageerivad süstemaatiliselt organisatsioonidesse negatiivselt, levitavad valeinfot kas tahtlikult või seetõttu, et usuvad ise sellesse.

Organisatsiooni ja elanike suhetel on võrgustunud maailmas mitmeid väljakutseid, näiteks kriise haldavate organisatsioonide aeglane reageerimine, teadmiste erinevused elanike ja ekspertide vahel, online-keskkonnas suhtlevate rühmade hägusus ja ad hoc iseloom ja seadusandlusest tulenevad piirangud, mis ei võimalda sotsiaalmeedias levivat informatsiooni alati ümber lükata või kommenteerida.

Organisatsioonid ei kontrolli sotsiaalses meedias toimuvaid diskussioone, hoolimata aktiivsusest ja osavõtlikkusest. Küll aga võivad ettevõtted lõigata sotsiaalsest meediast kasu, saades selle kaudu informatsiooni inimeste arvamuste, arusaamiste ja põhjenduste kohta ning kasutada seda massimeedia sõnumite formuleerimisel.

Päivi Tampere kaitses detsembri lõpul Tallinna Ülikoolis oma doktoritöö teemal ''Sidusrühmad kriisikommunikeerijatena – kommunikatsioonvõimu liikumine organisatsioonidelt huvigruppidele''.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Nutiseade diagnoosib sekunditega meeste viljatusprobleeme

Meeste spermakvaliteedi ja spermid arvukuse hindamine võib muutuda lähiaastatel oluliselt lihtsamaks. Uus nutitelefonil ja 3D-prinditaval liidesel põhinev seade tõestab, et kulukaid analüüse saab teha kodus 98 protsendini küündiva täpsusega.

Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

Ka emased tihased laulavad

Talvise pööripäeva järel päevade pikenedes hakkavad linnud üha aktiivsemalt laulma. Kui mitte varem, siis hiljemalt jaanuari lõpu päikselistel päevadel võib rasva- ja sinitihaseid laulmas kuulda.