Kuu võis tekkida ka mitme kokkupõrke tulemusel ({{commentsTotal}})

Teadlastel on jälle uusi mõtteid selle kohta, kuidas tekkis Kuu.

Juba üle 30 aasta on valdavaks kuutekkeseletuseks olnud hüpotees, et see tekkis materjalist, mis paiskus Maa orbiidile siis, kui maakera põrkas miljardeid aastaid tagasi kokku ühe natuke väiksema, Marsi-suuruse planeediga.

Sellel seletusel on aga suur puudus: Kuu keemiline koostis on peaaegu täpselt selline nagu Maal, aga arvutuste järgi peaks ta nelja viiendiku ulatuses sisaldama hoopis selle Marsi-suuruse planeedi materjali.

Nüüd väidab Raluca Rufu Iisraelist Weizmanni teadusinstituudist, et Kuu ei pärinegi mitte ühest suurest kokkupõrkest, vaid hoopis paarikümnest väiksemast.

Rufu uuris arvutimudeli peal, mis juhtunuks, kui noorele maakeraga põrganuks suhteliselt lühikese aja jooksul kokku paarkümmend planetesimaali, nii-öelda planeediembrüot, mille sarnaseid leidus noores Päikesesüsteemis arvatavasti päris suurel hulgal.

Mudel näitas, et mitme väiksema kokkupõrke tulemusel jõudnuks orbiidile palju rohkem Maa materjali kui ühe suure kokkupõrke tulemusel. Ja et planetesimaalid olid kõik oma koostiselt arvatavasti erisugused, siis ei jäänud ka neist ühestki Kuu koostisse väga äratuntavat keemilist jälge.

Kokkupõrgete järel kulus veel mitu miljonit aastat, enne kui orbiidil tiirutav materjal meie sõbraks Kuuks kokku kogunes, Rufu aga kirjutab oma Kuu-uuringust ajakirjas Nature Geoscience.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
Harilik lambaseenik, Albatrellus ovinus.

Galerii: testi end, kas tunned neid Eesti seeni?

Tartu ülikooli loodusmuuseumi seenenäitus andis võimaluse iga-sügiseselt taas tutvuda nii Eesti kui maailma seenerikkusega. Vaata seenenäituse galeriid ja testi kui paljusid neist Põlvamaalt korjatud seentest ise ära tunneksid.

kõik eesti teaduse hindamisraportist
On lihtne välja mõelda keerulisi asju.

Geniaalsust tunneb lihtsate asjade täiustamisest

Keerulistest asjadest on lihtne unistada, lihtsaid asju aga keeruline innoveerida, tõdeb Kristjan Port saates "Portaal" ulmelise mahlapressi ehitanud ja 120 miljoni dollari suuruse kapitali kokku ajanud iduettevõtte Juicero pankroti valguses.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: