Kuu võis tekkida ka mitme kokkupõrke tulemusel ({{commentsTotal}})

Teadlastel on jälle uusi mõtteid selle kohta, kuidas tekkis Kuu.

Juba üle 30 aasta on valdavaks kuutekkeseletuseks olnud hüpotees, et see tekkis materjalist, mis paiskus Maa orbiidile siis, kui maakera põrkas miljardeid aastaid tagasi kokku ühe natuke väiksema, Marsi-suuruse planeediga.

Sellel seletusel on aga suur puudus: Kuu keemiline koostis on peaaegu täpselt selline nagu Maal, aga arvutuste järgi peaks ta nelja viiendiku ulatuses sisaldama hoopis selle Marsi-suuruse planeedi materjali.

Nüüd väidab Raluca Rufu Iisraelist Weizmanni teadusinstituudist, et Kuu ei pärinegi mitte ühest suurest kokkupõrkest, vaid hoopis paarikümnest väiksemast.

Rufu uuris arvutimudeli peal, mis juhtunuks, kui noorele maakeraga põrganuks suhteliselt lühikese aja jooksul kokku paarkümmend planetesimaali, nii-öelda planeediembrüot, mille sarnaseid leidus noores Päikesesüsteemis arvatavasti päris suurel hulgal.

Mudel näitas, et mitme väiksema kokkupõrke tulemusel jõudnuks orbiidile palju rohkem Maa materjali kui ühe suure kokkupõrke tulemusel. Ja et planetesimaalid olid kõik oma koostiselt arvatavasti erisugused, siis ei jäänud ka neist ühestki Kuu koostisse väga äratuntavat keemilist jälge.

Kokkupõrgete järel kulus veel mitu miljonit aastat, enne kui orbiidil tiirutav materjal meie sõbraks Kuuks kokku kogunes, Rufu aga kirjutab oma Kuu-uuringust ajakirjas Nature Geoscience.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.