Kuu võis tekkida ka mitme kokkupõrke tulemusel ({{commentsTotal}})

Teadlastel on jälle uusi mõtteid selle kohta, kuidas tekkis Kuu.

Juba üle 30 aasta on valdavaks kuutekkeseletuseks olnud hüpotees, et see tekkis materjalist, mis paiskus Maa orbiidile siis, kui maakera põrkas miljardeid aastaid tagasi kokku ühe natuke väiksema, Marsi-suuruse planeediga.

Sellel seletusel on aga suur puudus: Kuu keemiline koostis on peaaegu täpselt selline nagu Maal, aga arvutuste järgi peaks ta nelja viiendiku ulatuses sisaldama hoopis selle Marsi-suuruse planeedi materjali.

Nüüd väidab Raluca Rufu Iisraelist Weizmanni teadusinstituudist, et Kuu ei pärinegi mitte ühest suurest kokkupõrkest, vaid hoopis paarikümnest väiksemast.

Rufu uuris arvutimudeli peal, mis juhtunuks, kui noorele maakeraga põrganuks suhteliselt lühikese aja jooksul kokku paarkümmend planetesimaali, nii-öelda planeediembrüot, mille sarnaseid leidus noores Päikesesüsteemis arvatavasti päris suurel hulgal.

Mudel näitas, et mitme väiksema kokkupõrke tulemusel jõudnuks orbiidile palju rohkem Maa materjali kui ühe suure kokkupõrke tulemusel. Ja et planetesimaalid olid kõik oma koostiselt arvatavasti erisugused, siis ei jäänud ka neist ühestki Kuu koostisse väga äratuntavat keemilist jälge.

Kokkupõrgete järel kulus veel mitu miljonit aastat, enne kui orbiidil tiirutav materjal meie sõbraks Kuuks kokku kogunes, Rufu aga kirjutab oma Kuu-uuringust ajakirjas Nature Geoscience.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: