Kristjan Port: Norrast kaovad FM-raadiod ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Mario Spann/Creative Commons

1999. aastal paigutati Tallinna teletorni esimene digitaalse ringhäälingu saatja, (inglise keeles Digital Audio Broadcasting ja lühendina DAB). Uus saatja alustas uue sajandi märtsis nelja Eesti Raadio programmi edastamist, 2005. aastal programmide edastamine lõpetati.

Soome rahvusringhääling YLE alustas digitaalse ringhäälingu katsetusi 1997. aastal ja otsustas samuti 2005. aastal, et rohkem ei tasu proovimist. Norra alustas 1995. aastal ja teatas äsja, et kogu riik peab vanad ultralühilaine ehk FM-raadiod aasta lõpuks minema viskama või siis Soomele ja Eestile kinkima. Norra on maailmas esimene täielikult digitaalsele raadiosignaali edastamisele üleminev riik.

Miks ühed teevad ja teised loobuvad? DAB kasutab raadiosignaali saatmiseks sama sagedusala, mis on hetkel enimlevinud ja Eesti Keele Instituudi valikul õiges kõnepruugis FM-raadio ultralühilainesaatjate kasutuses. Tegemist on suhteliselt hästi leviva signaaliga, millesse saab moduleerida suhteliselt hea kvaliteediga stereoheli.

Rõhk on sõnal suhteline, sest igaüks, kes sõidab näiteks Tallinnast teiste linnade poole, kaotavad umbes poole tee peal ühenduse Tallinnaga ja vahetavad kanalit või siis teeb seda nutikam raadio ise, siirdudes järgmise saatja peale. Suhteline on ka see, et FM-raadio signaal levib suhtelisel sirget joont pidi ja mõnes nurgatagusemas paigas võib raadioomanik mastilt saadetava raadiolainetuse eest varju jääda. Üldiselt on aga Eestimaa FM-raadioga hästi kaetud. Sama kehtib ka Soome kohta.

Norra on mägine ja väljavenitatud riik, mille tõttu on seal FM-raadio levi tagamine keerulisem ja seega kallim. Järelikult on nemad rohkem motiveeritud uut proovima. Loomulikult peab uuel olema ka mõni eelis. Selleks on raadiosignaalidele eraldatud spektriala tõhusam kasutamine. Lihtsamalt öeldes saab digitaalse signaali ülekandmise abil edastada samas sagedusalas palju rohkem programme. Lisaks on võimalik edastada parema helikvaliteediga saateid.

Ülemineku pooldajad toovad esile ka selle, et kuna samasse sagedusvahemikku mahub palju rohkem programme, on programmide edastamine odavam. Sama fenomen tuleb esile digitelevisiooni puhul, tänu millele tekkis juurde hulganisti programme ja paranes pildikvaliteet.

22 aasta jooksul, kui paralleelselt FM-programmiga on edastatud ka DAB-signaale, on norrakate kodudesse tasahilju ilmunud DAB-signaale vastu võtvad raadiod. Hetkel hinnatakse, et 55 protsenti kodudes on vähemalt üks selline raadio. Paraku on autodes lugu kehvem, neist on selline vastuvõtja vaid kolmandikus. Enamus uuemaid autosid sisaldavad tootja poolt asendatud raadiot ja need ei ole enamasti DAB-vastuvõtjad. Selleks, et muuta oma vana autoraadio uue signaali ajastu autoraadioks, peab ostma vajaliku täiendava mooduli umbes 100–200 euro eest.

Kõige suurem nurin tulebki autojuhtide seast, sest autos sõites kuulatakse ühte kanalit suhteliselt kehva helikvaliteediga keskkonnas. Pealegi võib raadiot kuulata telefoni abil, mis vahendab internetis levitavaid ringhäälingu programme. Otsustajaid väike hala ei seganud. Kava näeb ette, et 11. jaanuarist jäävad vait kõige põhjapoolsemad FM-raadiosaatjad ja seejärel liigub väljalülitamiste laine geograafilises mõttes allapoole, kuni aastalõpuks jääb tummaks lõunapoolseim saatja.

Lisaks Norrale on DAB-raadiole ülemineku plaanidesse võtnud Rootsi, Taani, Šveits ja Lõuna-Korea. Ideega on mänginud ja seda proovinud palju rohkem riike. Neist suurimaks on kindlasti USA, aga oma kava on veel näiteks Prantsusmaal, Ühinenud Kuningriigil ja Saksamaal. Euroopas on olemas isegi algatus teha autotootjatele kohustuseks seadistada uutesse sõidukitesse DAB-vastuvõtjad.

Miks siis ometi ei ole DAB levinud? Tõenäoliselt on probleem selles, et üheksakümnendatel kui oma pilootprojekti alustati, ei osatud ette näha interneti rolli raadioprogrammide ehk muusika ning jutu kuulamises. Seega võib pikk üleminek digitaalse raadio standardile osutuda gaasita šampusepudeli avamiseks. Ainuke pillerkaar, mis meid lähiajal võib tabada, on umbes kaheksa miljonit Norra päritolu FM-raadiot.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?