Kristjan Port: Norrast kaovad FM-raadiod ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Mario Spann/Creative Commons

1999. aastal paigutati Tallinna teletorni esimene digitaalse ringhäälingu saatja, (inglise keeles Digital Audio Broadcasting ja lühendina DAB). Uus saatja alustas uue sajandi märtsis nelja Eesti Raadio programmi edastamist, 2005. aastal programmide edastamine lõpetati.

Soome rahvusringhääling YLE alustas digitaalse ringhäälingu katsetusi 1997. aastal ja otsustas samuti 2005. aastal, et rohkem ei tasu proovimist. Norra alustas 1995. aastal ja teatas äsja, et kogu riik peab vanad ultralühilaine ehk FM-raadiod aasta lõpuks minema viskama või siis Soomele ja Eestile kinkima. Norra on maailmas esimene täielikult digitaalsele raadiosignaali edastamisele üleminev riik.

Miks ühed teevad ja teised loobuvad? DAB kasutab raadiosignaali saatmiseks sama sagedusala, mis on hetkel enimlevinud ja Eesti Keele Instituudi valikul õiges kõnepruugis FM-raadio ultralühilainesaatjate kasutuses. Tegemist on suhteliselt hästi leviva signaaliga, millesse saab moduleerida suhteliselt hea kvaliteediga stereoheli.

Rõhk on sõnal suhteline, sest igaüks, kes sõidab näiteks Tallinnast teiste linnade poole, kaotavad umbes poole tee peal ühenduse Tallinnaga ja vahetavad kanalit või siis teeb seda nutikam raadio ise, siirdudes järgmise saatja peale. Suhteline on ka see, et FM-raadio signaal levib suhtelisel sirget joont pidi ja mõnes nurgatagusemas paigas võib raadioomanik mastilt saadetava raadiolainetuse eest varju jääda. Üldiselt on aga Eestimaa FM-raadioga hästi kaetud. Sama kehtib ka Soome kohta.

Norra on mägine ja väljavenitatud riik, mille tõttu on seal FM-raadio levi tagamine keerulisem ja seega kallim. Järelikult on nemad rohkem motiveeritud uut proovima. Loomulikult peab uuel olema ka mõni eelis. Selleks on raadiosignaalidele eraldatud spektriala tõhusam kasutamine. Lihtsamalt öeldes saab digitaalse signaali ülekandmise abil edastada samas sagedusalas palju rohkem programme. Lisaks on võimalik edastada parema helikvaliteediga saateid.

Ülemineku pooldajad toovad esile ka selle, et kuna samasse sagedusvahemikku mahub palju rohkem programme, on programmide edastamine odavam. Sama fenomen tuleb esile digitelevisiooni puhul, tänu millele tekkis juurde hulganisti programme ja paranes pildikvaliteet.

22 aasta jooksul, kui paralleelselt FM-programmiga on edastatud ka DAB-signaale, on norrakate kodudesse tasahilju ilmunud DAB-signaale vastu võtvad raadiod. Hetkel hinnatakse, et 55 protsenti kodudes on vähemalt üks selline raadio. Paraku on autodes lugu kehvem, neist on selline vastuvõtja vaid kolmandikus. Enamus uuemaid autosid sisaldavad tootja poolt asendatud raadiot ja need ei ole enamasti DAB-vastuvõtjad. Selleks, et muuta oma vana autoraadio uue signaali ajastu autoraadioks, peab ostma vajaliku täiendava mooduli umbes 100–200 euro eest.

Kõige suurem nurin tulebki autojuhtide seast, sest autos sõites kuulatakse ühte kanalit suhteliselt kehva helikvaliteediga keskkonnas. Pealegi võib raadiot kuulata telefoni abil, mis vahendab internetis levitavaid ringhäälingu programme. Otsustajaid väike hala ei seganud. Kava näeb ette, et 11. jaanuarist jäävad vait kõige põhjapoolsemad FM-raadiosaatjad ja seejärel liigub väljalülitamiste laine geograafilises mõttes allapoole, kuni aastalõpuks jääb tummaks lõunapoolseim saatja.

Lisaks Norrale on DAB-raadiole ülemineku plaanidesse võtnud Rootsi, Taani, Šveits ja Lõuna-Korea. Ideega on mänginud ja seda proovinud palju rohkem riike. Neist suurimaks on kindlasti USA, aga oma kava on veel näiteks Prantsusmaal, Ühinenud Kuningriigil ja Saksamaal. Euroopas on olemas isegi algatus teha autotootjatele kohustuseks seadistada uutesse sõidukitesse DAB-vastuvõtjad.

Miks siis ometi ei ole DAB levinud? Tõenäoliselt on probleem selles, et üheksakümnendatel kui oma pilootprojekti alustati, ei osatud ette näha interneti rolli raadioprogrammide ehk muusika ning jutu kuulamises. Seega võib pikk üleminek digitaalse raadio standardile osutuda gaasita šampusepudeli avamiseks. Ainuke pillerkaar, mis meid lähiajal võib tabada, on umbes kaheksa miljonit Norra päritolu FM-raadiot.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.