Kristjan Port: Ansip asub kaitsma eurooplasi liigse andmekogumise eest ({{commentsTotal}})

Transrasvadeks nimetatakse mono- või polüküllastumata rasvu. Transrasvu sisaldavad näiteks praetud toidud, krõpsud ja küpsetised.
Transrasvadeks nimetatakse mono- või polüküllastumata rasvu. Transrasvu sisaldavad näiteks praetud toidud, krõpsud ja küpsetised. Autor/allikas: Hayley Bouchard/Creative Commons

Andrus Ansipi uus amet muutub peagi maailmale nähtavamaks, sest tema kureeritav töörühm kavatseb asuda Google'i, Facebooki, WhatsAppi, Microsofti jt suurte online-teenuste pakkujate sissetulekute kallale. Põhjuseks ei ole ahnus. Seetõttu võib eeldada tavakodanike positiivset suhtumist, sest eesmärgiks on eurooplaste privaatsuse tõhusam kaitse.

Euroopa televisiooni reklaamituru suuruseks on umbes 33 miljardit eurot. Online-meedia reklaamituru suuruseks on umbes 36 miljardit eurot. Järelikult müüakse ja seega nähakse rohkem reklaame veebikeskkonnas. Euroopas ületas online-meedia telereklaamide turgu esimest korda 2015. aastal. Põhjuseks ei saa olla veebikeskkonna reklaamide parem tõhusus, vaid ilmselt selle keskkonna suurem kasutus. Mõnedel andmetel hakkas internetis veedetud aeg ületama televiisorile pühendatut 2009. aastal.

Teisalt on televiisoris näidatud reklaamil suurem tõenäosus ajada selle nägija ostma pakutud kaupa või teenust. Samaväärse hinnaga kauba võrdluses on telereklaam internetti pandust neli korda tõhusam. Teiste sõnadega, telereklaam teeb asja õigesti.

Kuid see reklaam ei pea olema õige asi. See tähendab, et teleprogrammi vaataja ei pea olema pakutava kauba sihtrühm. Kalastusest huvitunud meestele või uuest mängukonsoolist unistavatele lastele on tulutu näidata beebiõli reklaami. Teleprogramm toimib siiski mingil määral sihtrühma filtrina, sest võib oletada, et beebide pesemise või taignarullimise saate ajal napib teleka eest teismelisi ja mehi.

Online-meedia oskab paremini teha seda õiget asja ehk pakkuda sihtrühmale vastavat kaupa. Tõhususe hinnaks on klientide privaatsus. Internetis erinevate teenuste pakkujad uurivad, mida kirjutad ja loed, kellega suhtled ning kes sa üleüldse oled. Niimoodi talitledes on Google'ist ja Facebookist saanud miljardärid, unustamata ülejäänuid, kes koguvad ja sorteerivad inimesi samadel põhimõtetel arvukate tunnuste põhjal, et nende tähelepanu ja ekraanipinda edasi müües tulu teenida.

Andrus Ansip vastutab Euroopa Liidu ühtse digitaalse turu arengu eest. Eesmärgiks on saada asukohast sõltumatult ekraani vahendusel teenuseid ja hankida kaupu parima hinna eest kogu turu ulatuses. Samas tuleks vältida faustilikku lepingut, mille sisuks on loovutada ihaldatava hüve eest oma hing. Selle vältimiseks loodi 2002. aastal e-privaatsuse direktiiv, eesmärgiga kaitsta eurooplaste privaatsust elektroonilises keskkonnas.

Selle nädala teisipäeval tutvustas Ansip nimetatud direktiivi uuendust. Elektroonilise posti, interneti kõne ja muude internetipõhiste suhtlemisviiside pakkujatelt nõutakse garantiisid, et eurooplaste suhtlus jääb konfidentsiaalseks. Lisaks ei tohi koguda metaandmeid asukoha, vestluse aja, kestvuse ega muu võimaliku osas, juhul kui see ei ole vajalik teenuse vahtuks pakkumiseks. Viimasel juhul peab esmalt saama kasutaja nõusoleku. Ainukesed kogumiseks lubatud andmed on need, mida vajab firma seoses arve koostamisega.

Küpsiste suhtes muutus direktiiv leebemaks. Küpsised on Hansu ja Grete muinasjutu ainetel inspireeritud metafoor veebikeskkonna külastamisest maha jäävast digitaalsest signaalist, millega on võimalik kasutajat jälgida ja vajadusel identifitseerida. Mõne aasta eest sätestati kohustus hoiatada nende kasutamisest iga kasutajat.

Paraku hakkasid hoiatused kasutajaid ära tüütama ja nad klõpsisid teadetele ka olukorras, milles oli maha jääv jälg ohutu ja aitas arvet pidada näiteks interneti poe ostukorvi pandud asjade üle. Uus direktiiv vabastab veebipidajad ja kasutajad ohutute küpsiste haldamisest ja jätab alles vaid need, mida kasutatakse isiku kaudsemaks või otsesemaks tuvastamiseks.

Uus kord on potentsiaalses konfliktis suurte ja peamiselt USA taustaga teenusepakkujate tegevusega, milleks on eurooplaste kohta andmete kogumine. Sisuliselt segab direktiivi uuendus neil raha teenimast. Järelikult on oodata teema teravnemist. Juhul kui neid reegleid rikutakse, ähvardab teenuse pakkujat trahv nelja protsenti tema ülemaailmsest aastakäibest. Esialgu on see Euroopa Komisjoni ettepanek, mille peaks liikmesriigid ratifitseerima aastaks 2018.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.