Kristjan Port: Ansip asub kaitsma eurooplasi liigse andmekogumise eest ({{commentsTotal}})

Küpsiste suhtes muutub plaanitav direktiiv aga leebemaks. Autor: Hayley Bouchard/Creative Commons

Andrus Ansipi uus amet muutub peagi maailmale nähtavamaks, sest tema kureeritav töörühm kavatseb asuda Google'i, Facebooki, WhatsAppi, Microsofti jt suurte online-teenuste pakkujate sissetulekute kallale. Põhjuseks ei ole ahnus. Seetõttu võib eeldada tavakodanike positiivset suhtumist, sest eesmärgiks on eurooplaste privaatsuse tõhusam kaitse.

Euroopa televisiooni reklaamituru suuruseks on umbes 33 miljardit eurot. Online-meedia reklaamituru suuruseks on umbes 36 miljardit eurot. Järelikult müüakse ja seega nähakse rohkem reklaame veebikeskkonnas. Euroopas ületas online-meedia telereklaamide turgu esimest korda 2015. aastal. Põhjuseks ei saa olla veebikeskkonna reklaamide parem tõhusus, vaid ilmselt selle keskkonna suurem kasutus. Mõnedel andmetel hakkas internetis veedetud aeg ületama televiisorile pühendatut 2009. aastal.

Teisalt on televiisoris näidatud reklaamil suurem tõenäosus ajada selle nägija ostma pakutud kaupa või teenust. Samaväärse hinnaga kauba võrdluses on telereklaam internetti pandust neli korda tõhusam. Teiste sõnadega, telereklaam teeb asja õigesti.

Kuid see reklaam ei pea olema õige asi. See tähendab, et teleprogrammi vaataja ei pea olema pakutava kauba sihtrühm. Kalastusest huvitunud meestele või uuest mängukonsoolist unistavatele lastele on tulutu näidata beebiõli reklaami. Teleprogramm toimib siiski mingil määral sihtrühma filtrina, sest võib oletada, et beebide pesemise või taignarullimise saate ajal napib teleka eest teismelisi ja mehi.

Online-meedia oskab paremini teha seda õiget asja ehk pakkuda sihtrühmale vastavat kaupa. Tõhususe hinnaks on klientide privaatsus. Internetis erinevate teenuste pakkujad uurivad, mida kirjutad ja loed, kellega suhtled ning kes sa üleüldse oled. Niimoodi talitledes on Google'ist ja Facebookist saanud miljardärid, unustamata ülejäänuid, kes koguvad ja sorteerivad inimesi samadel põhimõtetel arvukate tunnuste põhjal, et nende tähelepanu ja ekraanipinda edasi müües tulu teenida.

Andrus Ansip vastutab Euroopa Liidu ühtse digitaalse turu arengu eest. Eesmärgiks on saada asukohast sõltumatult ekraani vahendusel teenuseid ja hankida kaupu parima hinna eest kogu turu ulatuses. Samas tuleks vältida faustilikku lepingut, mille sisuks on loovutada ihaldatava hüve eest oma hing. Selle vältimiseks loodi 2002. aastal e-privaatsuse direktiiv, eesmärgiga kaitsta eurooplaste privaatsust elektroonilises keskkonnas.

Selle nädala teisipäeval tutvustas Ansip nimetatud direktiivi uuendust. Elektroonilise posti, interneti kõne ja muude internetipõhiste suhtlemisviiside pakkujatelt nõutakse garantiisid, et eurooplaste suhtlus jääb konfidentsiaalseks. Lisaks ei tohi koguda metaandmeid asukoha, vestluse aja, kestvuse ega muu võimaliku osas, juhul kui see ei ole vajalik teenuse vahtuks pakkumiseks. Viimasel juhul peab esmalt saama kasutaja nõusoleku. Ainukesed kogumiseks lubatud andmed on need, mida vajab firma seoses arve koostamisega.

Küpsiste suhtes muutus direktiiv leebemaks. Küpsised on Hansu ja Grete muinasjutu ainetel inspireeritud metafoor veebikeskkonna külastamisest maha jäävast digitaalsest signaalist, millega on võimalik kasutajat jälgida ja vajadusel identifitseerida. Mõne aasta eest sätestati kohustus hoiatada nende kasutamisest iga kasutajat.

Paraku hakkasid hoiatused kasutajaid ära tüütama ja nad klõpsisid teadetele ka olukorras, milles oli maha jääv jälg ohutu ja aitas arvet pidada näiteks interneti poe ostukorvi pandud asjade üle. Uus direktiiv vabastab veebipidajad ja kasutajad ohutute küpsiste haldamisest ja jätab alles vaid need, mida kasutatakse isiku kaudsemaks või otsesemaks tuvastamiseks.

Uus kord on potentsiaalses konfliktis suurte ja peamiselt USA taustaga teenusepakkujate tegevusega, milleks on eurooplaste kohta andmete kogumine. Sisuliselt segab direktiivi uuendus neil raha teenimast. Järelikult on oodata teema teravnemist. Juhul kui neid reegleid rikutakse, ähvardab teenuse pakkujat trahv nelja protsenti tema ülemaailmsest aastakäibest. Esialgu on see Euroopa Komisjoni ettepanek, mille peaks liikmesriigid ratifitseerima aastaks 2018.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.