Moodulelemendid kiirendavad hoone ümbersündi liginullenergiamajaks ({{commentsTotal}})

TTÜ teadlaste ja puitmajaehitajate koostöös arendatakse puitelementidega mooduleid, mis võimaldavad korrusmaja renoveerida liginullenergiahooneks kiirelt ja ilma tellinguteta.

Praegu tuleb korrusmaja renoveerimiseks püstitada tellingud ning mitme firma ehitajad teevad järjekorras kogu hoone soojustamiseks vajalikke töölõike otse ehitusobjektil. Multifunktsionaalsete moodulelementide arendamine võimaldab liigutada renoveerimiseks vajaliku ehitustegevuse ehitusplatsilt kontrollitud tehasetingimustesse.

“Protsess algab sellest, et hoonest tehakse geomeetriline mudel laserskanneeringuga. Sellest tehakse omakorda kolmemõõtmeline ehitusprojektimudel. Lõpuks jõuab see ehitusprojekti info tehasetingimustes saepingini välja. Saepingis lõigatakse õige pikkusega puitjupid, millest monteeritakse puitelemendid kokku. Need tuuakse objektile ja riputatakse seinale nii, et pole vaja tellinguid ja renoveerimisprotsess hakkaks kestma ainult paar nädalat,“ selgitas TTÜ ehitus ja arhitektuuriinstituudi professor Targo Kalamees Vikerraadio rubriigis „Nutikas“. Mooduli sisse paigaldatakse peale soojustuse ja tuuletõkkekihtide ka aknad ja vajalikud ventilatsioonitorud.

AS Matek on seni tegelenud peamiselt puitmajade ehitamisega. Viimase kümne aasta jooksul on aga võetud suund eramajade juurest ka kortermajade turule. „Puit on siinkohal väga hea alternatiiv kivile ja betoonile. Konkreetne arendusprojekt on väga hea näide sellest, kuidas ehitusprotsessi kordades platsi peal lühendada, kuidas tõsta renoveeritava ehitise kvaliteeti ja kuidas seda kõike saab teha meeletu kiirusega,“ rääkis puitmajade tootmisega tegeleva AS Matek tegevjuht Sven Mats.

Renoveerimine lihtsamaks
Moodulelementide arendus toimub ettevõtete ja teadlaste koostöös Horisont2020 projekti „More- Connect“ käigus. Projekti eesmärk ongi leida kiiremaid ja terviklikumaid lahendusi hoonete liginullenergiamajadeks renoveerimise hõlbustamiseks.

Tallinnas on projekti testhooneks Akadeemia tee 5 asuv viiekordne paneelmaja. „Seda tüüpi hooneid on täis ehitatud terve Õismäe ja Lasnamäe. Selles mõttes on see hea hoone, et selle peal testitud tulemus on laialt paljundatav,“ rääkis Kalamees.

„Näeme Eestis sel tehnoloogial suurt perspektiivi. Renoveerimata koretermaju on väga palju. Võib-olla veel olulisem on see, et see on lahendus, mida väga palju mujal Euroopas veel ei kasutata. Meie põhiturg täna on siiski Eestist väljaspool. Usun, et seda teadmist, mida me konkreetsest projektist kogume, suudame nii meie kui Eesti puitmajatööstus laiemalt kasutada edukalt ka ekspordiks,“ rääkis AS Matek tegvjuht Sven Mats.

 

Toimetaja: Piret Ehrenpreis, Jaan-Juhan Oidermaa



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.
Õigus huviringides osaleda ei ole kõigile Eesti lastele võrdselt tagatud

Tänapäeval lastele avatud laialdastes võimalustes ei pruugi huviringides osalemine tunduda keeruline – kuid milline on tegelik olukord?

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.