Indial ja Euraasial võis olla sidemeid juba enne ühinemist   ({{commentsTotal}})

India on oma pika geoloogilise ajaloo jooksul olnud ka päris ehtne saar. Umbes 100 miljoni aasta eest murdus see Aafrika ja Madagaskari küljest lahti ning alustas uhkes üksinduses pikka merereisi põhja poole, kuni tormas lõpuks sellise jõuga vastu Euraasiat, et tekkisid Himaalaja mäed.

Nüüd väidavad saksa, poola ja hiina paleontoloogid, et võibolla polnudki India oma saareks oleku ajal kogu aeg muudest maadest nii tugevalt isoleeritud, kui arvata võiks.

Frauke Stebner ja ta kolleegid Bonni ülikoolist uurisid merevaigus sisalduvaid putukafossiile, mis pärinevad umbes 54 miljoni aasta tagusest Indiast. Nad kirjutavad ajakirjas PLOS ONE, et need kahetiivalised putukad sarnanevad vägagi neile putukatele, kes teatakse samal ajal elanuvat Euroopas ja Hiinas.

Et pisikesed putukad naljalt väga kaugele üle mere ei lenda, pakuvad Stebner ja kolleegid ühe seletusena välja, et India ja Euraasia vahel võis mõnda aega asuda saarestik, mida mööda väikesed putukad said saarelt saarele levida ja hoida alal sugulussidemeid India ja Euraasia populatsioonide vahel. Sama saarestikku mööda võisid levida ka mõned linnud ja imetajad, nagu viitavad ka mõned varasemad teadusuuringud. Kuid võimalik on ka teine seletus.

Teadlaste seas ei ole ühtset arvamust, millal India õigupoolest Euraasiaga põrkus. Kui see juhtus umbes 35 miljonit aastat tagasi, nagu arvavad mõned, siis tõesti seletaks putukafauna ühtsust võib-olla see hüpoteetiline saarestik. Kuid kui põrge toimus juba umbes 55 miljonit aastat tagasi, nagu arvavad teised teadlased, siis võisid putukad ja muud loomad levida ju lihtsalt maismaad mööda.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.