Indial ja Euraasial võis olla sidemeid juba enne ühinemist   ({{commentsTotal}})

India on oma pika geoloogilise ajaloo jooksul olnud ka päris ehtne saar. Umbes 100 miljoni aasta eest murdus see Aafrika ja Madagaskari küljest lahti ning alustas uhkes üksinduses pikka merereisi põhja poole, kuni tormas lõpuks sellise jõuga vastu Euraasiat, et tekkisid Himaalaja mäed.

Nüüd väidavad saksa, poola ja hiina paleontoloogid, et võibolla polnudki India oma saareks oleku ajal kogu aeg muudest maadest nii tugevalt isoleeritud, kui arvata võiks.

Frauke Stebner ja ta kolleegid Bonni ülikoolist uurisid merevaigus sisalduvaid putukafossiile, mis pärinevad umbes 54 miljoni aasta tagusest Indiast. Nad kirjutavad ajakirjas PLOS ONE, et need kahetiivalised putukad sarnanevad vägagi neile putukatele, kes teatakse samal ajal elanuvat Euroopas ja Hiinas.

Et pisikesed putukad naljalt väga kaugele üle mere ei lenda, pakuvad Stebner ja kolleegid ühe seletusena välja, et India ja Euraasia vahel võis mõnda aega asuda saarestik, mida mööda väikesed putukad said saarelt saarele levida ja hoida alal sugulussidemeid India ja Euraasia populatsioonide vahel. Sama saarestikku mööda võisid levida ka mõned linnud ja imetajad, nagu viitavad ka mõned varasemad teadusuuringud. Kuid võimalik on ka teine seletus.

Teadlaste seas ei ole ühtset arvamust, millal India õigupoolest Euraasiaga põrkus. Kui see juhtus umbes 35 miljonit aastat tagasi, nagu arvavad mõned, siis tõesti seletaks putukafauna ühtsust võib-olla see hüpoteetiline saarestik. Kuid kui põrge toimus juba umbes 55 miljonit aastat tagasi, nagu arvavad teised teadlased, siis võisid putukad ja muud loomad levida ju lihtsalt maismaad mööda.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli.Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli.

Otse: digiühiskonna suur probleem – kuidas tagada loomingu autori huvid?

Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli peab täna kell 16.15 ülikooli aulas inauguratsiooniloengu "Kas digiühiskond vajab uut autoriõigust?".

Tänavuse immunoloogia päevaga rõhutatakse immunoglobuliin E ehk IgE antikeha olulisust allergiahaiguste olemuse mõistmises, diagnostikas ja ravis.Tänavuse immunoloogia päevaga rõhutatakse immunoglobuliin E ehk IgE antikeha olulisust allergiahaiguste olemuse mõistmises, diagnostikas ja ravis.
Kuidas avastati allergiad ja mis kasu meil nendest teadmistest praegu on?

Arusaam, et inimese veres peab leiduma molekul, mis on seotud allergiliste reaktsioonide tekkega ning mille kaudu võib allergia “üle kanduda” ühelt inimeselt teisele, tekkis juba 20. sajandi alguses, kirjutab Tartu Ülikooli allergoloogia-immunoloogia resident Maire Link tänavuse immunoloogia päeva lävel.

Reformierakonna üldkogu 2013. aasta juunis.
Saarts: edukas erakond oskab lõhesid ühiskonnas ära kasutada

Täna kaitseb Tallinna ülikoolis doktoritööd Tõnis Saarts, kelle doktoritöö näitab, et Balti riikide ühiskondlik struktuur, demograafilised mustrid ning ajalooline taustsüsteem vormivad olulisel määral erakonnasüsteeme.