Indial ja Euraasial võis olla sidemeid juba enne ühinemist   ({{commentsTotal}})

India on oma pika geoloogilise ajaloo jooksul olnud ka päris ehtne saar. Umbes 100 miljoni aasta eest murdus see Aafrika ja Madagaskari küljest lahti ning alustas uhkes üksinduses pikka merereisi põhja poole, kuni tormas lõpuks sellise jõuga vastu Euraasiat, et tekkisid Himaalaja mäed.

Nüüd väidavad saksa, poola ja hiina paleontoloogid, et võibolla polnudki India oma saareks oleku ajal kogu aeg muudest maadest nii tugevalt isoleeritud, kui arvata võiks.

Frauke Stebner ja ta kolleegid Bonni ülikoolist uurisid merevaigus sisalduvaid putukafossiile, mis pärinevad umbes 54 miljoni aasta tagusest Indiast. Nad kirjutavad ajakirjas PLOS ONE, et need kahetiivalised putukad sarnanevad vägagi neile putukatele, kes teatakse samal ajal elanuvat Euroopas ja Hiinas.

Et pisikesed putukad naljalt väga kaugele üle mere ei lenda, pakuvad Stebner ja kolleegid ühe seletusena välja, et India ja Euraasia vahel võis mõnda aega asuda saarestik, mida mööda väikesed putukad said saarelt saarele levida ja hoida alal sugulussidemeid India ja Euraasia populatsioonide vahel. Sama saarestikku mööda võisid levida ka mõned linnud ja imetajad, nagu viitavad ka mõned varasemad teadusuuringud. Kuid võimalik on ka teine seletus.

Teadlaste seas ei ole ühtset arvamust, millal India õigupoolest Euraasiaga põrkus. Kui see juhtus umbes 35 miljonit aastat tagasi, nagu arvavad mõned, siis tõesti seletaks putukafauna ühtsust võib-olla see hüpoteetiline saarestik. Kuid kui põrge toimus juba umbes 55 miljonit aastat tagasi, nagu arvavad teised teadlased, siis võisid putukad ja muud loomad levida ju lihtsalt maismaad mööda.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: