Kukeseen kuulutati aasta seeneks ({{commentsTotal}})

Lisaks aasta loomale ja linnule on alates esmaspäevast Eestil ka aasta seen. Eesti mükoloogiaühingu välja antav tiitel kuulub sedapuhku kukeseenele.

Kukeseen on tõenäoliselt Eesti kõige tuntum söögiseen ja kui aasta algul külmalainet poleks olnud, siis võiks mõningaid eksemplare praegugi metsast leida, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Mükoloogidel oli kukeseene aasta seeneks nimetamisel omad kaalutlused.

"Mükoloogidele tundus huvitav tõmmata seentele ja mükoloogiale laiemat tähelepanu ja otsustasime, et hakkame aasta seeni valima nii, nagu paljude liikide puhul tehakse. Loomulikult käis tihe arutelu, keda valida. Oli palju ettepanekuid ja lõpuks otsustati valida selline liik, mis on rahvale tuntud, kuna see oleks kõige otstarbekam," selgitas mükoloogiaühingu esimees Külli Kalamees.

Kukeseene perekonnast on Eesti metsades esindatud kolm liiki. Harilikku kukeseent tunnevad kõik seenehuvilised, aga kahvatut kukeseent kohtab harvemini. Hoopis haruldane ja seetõttu looduskaitse all on lilla kukeseen.

"Nimi lilla kukeseen tuleb sellest, et kübara all on lillakas-roosaks toon selgelt näha ja kui seda seent katsuda, siis katsumiskohad tõmbuvad tumedaks. Kui teil tõesti see õnn satub õuele tulema ja te seda seent metsas kohtate, siis palun küll fotojahti, aga mitte noaga kallale," rääkis Eesti loodusmuuseumi botaanika ja mükoloogia osakonna juhataja Loore Ehrlich.

Tallinna tehnikaülikooli toiduainete instituudi professor Raivo Vokk ütles, et eestlaste toidulaual on kukeseenel kindel koht. Kukeseened sisaldavad palju D-vitamiini ja seente võis või õlis praadimisega muudame selle organismile hõlpsalt omandatavaks. Ka kaaliumi kogused kukeseenes on muljetavaldavad.

"Sellel on omapärane maitse ja kukeseent saab väga erinevatel viisidel valmistada - saab värskelt pannile panna, seda saab marineerida, /.../ seda saab kindlasti külmutada, kuivatada. Jahvatatud kukeseenepulber kastmesse annab tõesti väga hea maitse," selgitas Vokk.

Eesti metsades võib kohata ka kukeseente tuntud sugulasi - kollakat kukeseent, lehter-kukeseent ja musta torbikseent, mis on samuti head söögiseened.

Toimetaja: Merili Nael



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.