Kristjan Port: iPhone tõukas tehnomaailma uuele rajale ({{commentsTotal}})

Nutitelefon.
Nutitelefon. Autor/allikas: Eduardo Munoz/Reuters/Scanpix

Steve Jobs ütles kümne aasta eest, et see on ülim digitaalne seade. Kõik seda ei uskunud.

USA meelelahutusajakiri Variety ennustas 1952. aastal, et see rock'n'roll muusika aeg on juuniks möödas, plaadifirma Decca juht ennustas aastal 1962, et biitlite muusikal ei ole tulevikku, Margaret Thatcher ennustas 1969. aastal, et tema oma silmaga naisest peaministrit ei näe, aastal 1996 öeldi J.K Rowlingile kirjastusest, et lapsi enam nõiad ja võlurid ei huvita ja Microsofti juht Steve Ballmer välistas 2007. aastal, et iPhone võiks leida endale telefonide turul mingi tajutava osa.

Selles loetelus eksisid kõik peale Steve Jobsi. Pärast iPhone'i muutus maailmas väga palju. Mitte kõik ei juhtunud loomulikult selle telefoni tõttu, aga oli palju, mida lükkas käima 9. jaanuaril kümneaastaseks saanud seadeldis.

Ettevaatlikkus uue telefoni suhtes oli varasema kogemuse puudumise tõttu mõistetav. Pealegi kulus veel pool aastat, enne kui uut telefoni sai osta poest. Vahepealne aeg oli nagu sütel istumine ja provotseeris igasuguseid väljaütlemisi. Kellele ei meeldinud nuppude puudumine, oli neid, kes pidasid suurt ekraani probleemseks, räägiti mõttetult suurest hinnast ja sellest, et miks on vaja taskusse kehva arvutit, kui kordades parem on laual või süles.

Miljard müüdud seadet on piisava tõendi kaaluga fakt, et pidada iPhone'i inimestele meeldinud kõnevahendiks. Õigemini muutus kõnevahend iTelefoni tõttu mobiilseks side- ja meediaplatvormiks, tänu millele käivituski hulganisti olulisi muudatusi.

Täna loomulik äppide ajastu sai alguse kui Apple avas aasta hiljem AppStore'i, mille tõttu muutus tarkvaramüügi loogika. Seni valmistati tarkvara ja müüdi poodides karpidesse panduna suhteliselt kõrge hinnaga, sest kasu ja tasu pidi saama lihtsustatuna öeldes lisaks tarkvara loojale ka nii karbi valmistaja kui poepidaja.

Lisaks oldi lihtsalt harjutud, et tarkvara kasutatakse arvutites ja see maksab suhteliselt palju. AppStore võimaldas tarnida lihtsaid rakendusi väikese raha eest miljonitele kasutajatele. Ostja jaoks riskivabalt väike raha jaotus nüüd vaid Apple'i ja tarkvaraarendajate vahel, mis tänu massiefektile osutus suuremaks kui kalli tarkvara müümine. Lõppenud aasta seisuga ületas Apple'i AppStore'i käive 130 miljardit dollarit. Pole paha!

Raha, nagu teada, mõjub majandust elustavalt. Google asus looma oma nutitelefoni operatsioonisüsteemi ja aasta pärast esimest iPhone'i oligi turul teine suur konkurent. See pahandas Steve Jobsi hingepõhjani, millele viitab mehe ähvardus allutada kogu firma kassas olev vaba raha tuumasõjaks Androidi vastu. Sõda peeti arvukate kohtulahingute abil.

Tänaseks on Apple iOS’i ja Androidi käes 99 protsenti nutitelefonide turust. Kuna aktsionärid vähendasid just äsja Apple juhi Tim Cooki aastapreemiat 15 protsendi võrra, pole vaja küsida, kumma platvormi käes on koogist suurem osa. Suuremaks karistamiseks ei ole põhjust, sest vähemalt AppStore'i rakenduste müügi konkurentsis teenib Apple tulu 90 protsenti rohkem.

Ühe mehe tragöödia on teisele õnn. Antud juhul osutusid nendeks õnnelikeks teisteks kõik uue telefoni huvilised. Võibolla isegi Steve Jobs ainukesena oli näidanud, mida keegi polnud märganud, kuid igatahes oli ta sunnitud visiooni avalikustama, kui Apple valgustas maailmale taskusse mahtuvate mobiilsete seadmete turul lebavat rahahunnikut ja samas masside mõjutamise mehhanismi.

Google raius võluväljale alternatiivse raja. Õigemini tegi selle vabavaraliseks kuulutatud tarkvara abil nii suureks, et sinna võis tulla igasuguseid telefonitootjaid. Piisas suure raudvara tootmisvõimsusega Samsungist, et tagada väsimatu uute telefonide leiutamise võidujooks. Tänu sellele on telefonid suuremad, mitmekülgsemad ja üha rohkem elu osa, ilma milleta saaks hakkama, aga see tunduks nagu elaks kümme aastat ajast maha jäänuna. Ütle veel, et see pole ülim digitaalne seade!

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: