Atlas kaardistab liigikao põhisüüdlased ({{commentsTotal}})

Vaata galeriid
4 pilti
Foto: Euroopa Liidu tarbimise poolt ohtu seatavate liikide arv piirkonniti. Autor: Moran et al./Nature

Üleilmastunud maailmas avaldab praktiliselt iga tarbimisotsus survet tuhandete kilomeetrite kaugusel asuvatele ökosüsteemidele. Rühm teadlasi on nüüd kokku pannud atlase, mis kaardistab pea iga riigi tarbimise mõju teiste riikide bioloogilisele mitmekesisusele. Töörühm loodab, et ettevõtmine võiks aidata fokusseerida liikide kaitseks tehtavaid jõupingutusi.

''Tahtsime siduda liigikao üleilmse majandusmudeliga, et välja nuputada, kuidas seondub see erinevate tarbekaupade ja laiemalt üleilmsete turustusahelatega. See polnud muidugi väga sirgjooneline ja tõenäoliselt vaieldakse üksikasjade üle veel pikalt,'' märkis uurimuse esimene autor Daniel Moran ERR Novaatorile. Katse pakub kontrasti rahvusvahelise looduskaitseliidu traditsioonilisele lähenemisele. Organisatsioon otsustas punast nimekirja koostades juba algusest peale, et hakkab tegelema vaid liike ohustavate vahetute ohtudega ja ei tee katset siduda seda konkreetsete ettevõtete ja tööstusega.

Arvestades, et näiteks 2012. aastal võis umbes kolmandiku liigikaoga seonduvatest ohtudest kanda rahvusvahelise kaubanduse arvele, on St Louis' Washingtoni ülikooli järeldoktori hinnangul sellel aga omad eelised. ''Kui oled suur rahvusvaheline ettevõte, võib olla sinu huvides välja selgitada, kui suur on sinu bioloogilise mitmekesisuse jalajälg ühes või teises riigis, et teha pingutusi selle vähendamiseks piirkondades, kus on sinu mõju kõige suurem,'' mõtiskles Moran. Atlase formaat aitaks tema hinnangul bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega paremini suhestuda ka valitsusvälistel organisatsioonidel ja tavainimestel – probleem pole nende jaoks enam sedavõrd abstraktne.

Näiteks Euroopa Liidu riikide tarbimine avaldab kõige suuremat mõju Aafrikale, eriti Etioopiale, Marokole, Zimbabwele ja Madagaskarile. Sarnaselt ülejäänud tööstusriikidele on selle jalajälg võrdlemisi suur ka Kagu-Aasia riikides, mis on ise hetkel tugevas majanduskasvu faasis. Näiteks Saksamaa tarbimisotsused mõjutavad otseselt 611 ohustatud liigi heaolu.

Euroopa Liidu sisese kaubavahetuse mõju on seevastu suhteliselt tagasihoidlik. Põhjus on proosaline. ''Euroopa kaotas suurema osa oma liigilisest mitmekesisusest juba sajandite eest. Enamikes riikides pole enam suurt midagi hävida,'' nentis ökoloog. Seevastu näiteks troopilise vihmametsaga kaetud riikides, kus on bioloogiline mitmekesisus endiselt kõrge, näiteks Paapua Uus-Guineas, jätab sellele tugeva jälje sisuliselt iga ekspordiartikkel.

Euroopas on üheks suuremaks erandiks on Ibeeria poolsaar sh Hispaania ja Portugal, mis ei kujuta endast küll ''värviliste lindudega täidetud džunglit'', kuid on sellele vaatamata üks Lääne-Euroopa viimaseid metsiku loodusega täidetud varjupaiku.

Kokku selgus ligikaudu 6800 ohustatud liigi ohuallikate kaardistamisel, et kõige enam ohustab nende heaolu põllumajanduse ja metsandusega seonduvad tegevused ehk toidu ja kiu tootmine. Kõik, mis on seotud maakasutuse ja uudismaadega. ''Kõige ilmsemaks näiteks on riisipõldude rajamine. Sojaga on juba keerulisem, kuna seda söödetakse kariloomadele, mida siis omakorda eksporditakse ehk selle tootmist on juba raskem konkreetsete ettevõtetega siduda,'' sõnas Moran. Olulisel kohal on elupaikade killustumine nagu ka üldine maakasutuse muutus.

Ökoloog loodab, et atlas võiks tõhustada liigikaitset. ''Atlase saab hõlpsalt ringi keerata. Näiteks Brasiilia saab vaadata, millised riigid on selle toodete ja tooraine lõpptarbijad. See annaks eksportivatele riikidele mõjuva argumendi, millega liigikaitse parandamiseks nende südametunnistusele koputada,'' mõtiskles ökoloog. Mõnel juhul võiks ohu oluliseks vähendamiseks piisata juba paari riigi koostööst.

Atlast kirjeldatakse ajakirjas Nature



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.