Atlas kaardistab liigikao põhisüüdlased ({{commentsTotal}})

Üleilmastunud maailmas avaldab praktiliselt iga tarbimisotsus survet tuhandete kilomeetrite kaugusel asuvatele ökosüsteemidele. Rühm teadlasi on nüüd kokku pannud atlase, mis kaardistab pea iga riigi tarbimise mõju teiste riikide bioloogilisele mitmekesisusele. Töörühm loodab, et ettevõtmine võiks aidata fokusseerida liikide kaitseks tehtavaid jõupingutusi.

''Tahtsime siduda liigikao üleilmse majandusmudeliga, et välja nuputada, kuidas seondub see erinevate tarbekaupade ja laiemalt üleilmsete turustusahelatega. See polnud muidugi väga sirgjooneline ja tõenäoliselt vaieldakse üksikasjade üle veel pikalt,'' märkis uurimuse esimene autor Daniel Moran ERR Novaatorile. Katse pakub kontrasti rahvusvahelise looduskaitseliidu traditsioonilisele lähenemisele. Organisatsioon otsustas punast nimekirja koostades juba algusest peale, et hakkab tegelema vaid liike ohustavate vahetute ohtudega ja ei tee katset siduda seda konkreetsete ettevõtete ja tööstusega.

Arvestades, et näiteks 2012. aastal võis umbes kolmandiku liigikaoga seonduvatest ohtudest kanda rahvusvahelise kaubanduse arvele, on St Louis' Washingtoni ülikooli järeldoktori hinnangul sellel aga omad eelised. ''Kui oled suur rahvusvaheline ettevõte, võib olla sinu huvides välja selgitada, kui suur on sinu bioloogilise mitmekesisuse jalajälg ühes või teises riigis, et teha pingutusi selle vähendamiseks piirkondades, kus on sinu mõju kõige suurem,'' mõtiskles Moran. Atlase formaat aitaks tema hinnangul bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega paremini suhestuda ka valitsusvälistel organisatsioonidel ja tavainimestel – probleem pole nende jaoks enam sedavõrd abstraktne.

Näiteks Euroopa Liidu riikide tarbimine avaldab kõige suuremat mõju Aafrikale, eriti Etioopiale, Marokole, Zimbabwele ja Madagaskarile. Sarnaselt ülejäänud tööstusriikidele on selle jalajälg võrdlemisi suur ka Kagu-Aasia riikides, mis on ise hetkel tugevas majanduskasvu faasis. Näiteks Saksamaa tarbimisotsused mõjutavad otseselt 611 ohustatud liigi heaolu.

Euroopa Liidu sisese kaubavahetuse mõju on seevastu suhteliselt tagasihoidlik. Põhjus on proosaline. ''Euroopa kaotas suurema osa oma liigilisest mitmekesisusest juba sajandite eest. Enamikes riikides pole enam suurt midagi hävida,'' nentis ökoloog. Seevastu näiteks troopilise vihmametsaga kaetud riikides, kus on bioloogiline mitmekesisus endiselt kõrge, näiteks Paapua Uus-Guineas, jätab sellele tugeva jälje sisuliselt iga ekspordiartikkel.

Euroopas on üheks suuremaks erandiks on Ibeeria poolsaar sh Hispaania ja Portugal, mis ei kujuta endast küll ''värviliste lindudega täidetud džunglit'', kuid on sellele vaatamata üks Lääne-Euroopa viimaseid metsiku loodusega täidetud varjupaiku.

Kokku selgus ligikaudu 6800 ohustatud liigi ohuallikate kaardistamisel, et kõige enam ohustab nende heaolu põllumajanduse ja metsandusega seonduvad tegevused ehk toidu ja kiu tootmine. Kõik, mis on seotud maakasutuse ja uudismaadega. ''Kõige ilmsemaks näiteks on riisipõldude rajamine. Sojaga on juba keerulisem, kuna seda söödetakse kariloomadele, mida siis omakorda eksporditakse ehk selle tootmist on juba raskem konkreetsete ettevõtetega siduda,'' sõnas Moran. Olulisel kohal on elupaikade killustumine nagu ka üldine maakasutuse muutus.

Ökoloog loodab, et atlas võiks tõhustada liigikaitset. ''Atlase saab hõlpsalt ringi keerata. Näiteks Brasiilia saab vaadata, millised riigid on selle toodete ja tooraine lõpptarbijad. See annaks eksportivatele riikidele mõjuva argumendi, millega liigikaitse parandamiseks nende südametunnistusele koputada,'' mõtiskles ökoloog. Mõnel juhul võiks ohu oluliseks vähendamiseks piisata juba paari riigi koostööst.

Atlast kirjeldatakse ajakirjas Nature



Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?