Loomauuringud aitavad vigastatud droonidel lennata   ({{commentsTotal}})

Droonid muutuvad aina populaarsemaks.
Droonid muutuvad aina populaarsemaks. Autor/allikas: Virgo Siil

Droonide ehitajatel on lindudelt ja mesilastelt mõndagi õppida. Nii saaks näiteks äädikakärbse eeskujul ehitatud droon jätkata lendamist ka pärast tiiva kaotamist.

Teadlased leidsid, et äädikakärbes suudab ka tiivast ilma jäämise järel õhus püsida, vahendab väljaanne New Scientist. Putuka saladuse lahendamiseks panid bioloogid tiivata kärbse tuuletunnelisse ja analüüsisid kiirkaamera abil tema liikumist. Saadud andmete põhjal lõid nad kärbse tiiva liikumise simulatsiooni.

Seejärel panid teadlased robotkärbse imiteerima putuka käitumist erinevate tiivakahjustustega. Nii said nad uurida rohkem liigutusi kui päris kärbse tavapärase käitumise käigus. Kärbsele ei saa esitada palvet, et ta lehvitaks tiibu natuke kiiremini või teistmoodi, aga robotit saab vastavalt programmeerida.

Lisaks sellel oli robotkärbes suurem. Robotputuka tiivaulatus oli ligi pool meetrit, nii et teadlastel oli võimalik paremini näha selle liigutusi ja keskkonda, milles see liigub. Selleks et tiivasuuruse ning selle ümber liikuva keskkonna vaheline takistusjõu suhe oleks sama, asendasid teadlased õhu mineraalõliga. Sel moel jäi tiiva ümber liikuva keskkonna dünaamika võrreldavaks äädikakärbse ja õhuga.

Seega antud juhul robot tegelikult ei lennanud, kuna siis peaks õhk olema sama suure takistusjõuga nagu mineraalõli. Kuid õlis tehtud katsete abil on võimalik teha järeldusi, mis aitavad õhus tiibu lehvitavatel robotitel vigastusele vaatamata lennuvõime säilitada. Katsete põhjal lõid teadlased algoritmid, mis aitavad drooniloojatel oma kätetööl pärast õnnetust edasi lennata.

Õppimisväärset pakuvad ka teised loomad

Äädikakärbsed pole siiski ainukesed, kellelt mõndagi õppida oleks. Tänu heitlikus tuules lendava kimalase uurimisele oleks võimalik droonide lend stabiilsemaks muuta. Kimalane huvitab teadlasi, kuna ta on putukamaailmas üsna suur lendaja.

Rahvasuus ka maamesilaseks kutsutud dresseeritud putukas meelitati tehislillede abil tuuletunnelis lendama. Teadlased leidsid, et kimalane muudab tugevama tuule korral nii tiivalöögi kiirust kui ka kallet. Uuringu läbiviinud teadlased arvavad, et putukate probleemide lahendamiseks leitud lahenduste uurimine aitab disainida paremaid droone.

Samuti on droonide lennuoskuse parandamiseks uuritud seda, kuidas raagritsikad end kukkumise järel õhus pööravad, mis on öökullide vaikse lennu saladus ning kuidas tulevad õhuturbulentsidega toime tuvid.

Toimetaja: Virgo Siil



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.
Õigus huviringides osaleda ei ole kõigile Eesti lastele võrdselt tagatud

Tänapäeval lastele avatud laialdastes võimalustes ei pruugi huviringides osalemine tunduda keeruline – kuid milline on tegelik olukord?

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.