Loomauuringud aitavad vigastatud droonidel lennata   ({{commentsTotal}})

Droonid muutuvad aina populaarsemaks.
Droonid muutuvad aina populaarsemaks. Autor/allikas: Virgo Siil

Droonide ehitajatel on lindudelt ja mesilastelt mõndagi õppida. Nii saaks näiteks äädikakärbse eeskujul ehitatud droon jätkata lendamist ka pärast tiiva kaotamist.

Teadlased leidsid, et äädikakärbes suudab ka tiivast ilma jäämise järel õhus püsida, vahendab väljaanne New Scientist. Putuka saladuse lahendamiseks panid bioloogid tiivata kärbse tuuletunnelisse ja analüüsisid kiirkaamera abil tema liikumist. Saadud andmete põhjal lõid nad kärbse tiiva liikumise simulatsiooni.

Seejärel panid teadlased robotkärbse imiteerima putuka käitumist erinevate tiivakahjustustega. Nii said nad uurida rohkem liigutusi kui päris kärbse tavapärase käitumise käigus. Kärbsele ei saa esitada palvet, et ta lehvitaks tiibu natuke kiiremini või teistmoodi, aga robotit saab vastavalt programmeerida.

Lisaks sellel oli robotkärbes suurem. Robotputuka tiivaulatus oli ligi pool meetrit, nii et teadlastel oli võimalik paremini näha selle liigutusi ja keskkonda, milles see liigub. Selleks et tiivasuuruse ning selle ümber liikuva keskkonna vaheline takistusjõu suhe oleks sama, asendasid teadlased õhu mineraalõliga. Sel moel jäi tiiva ümber liikuva keskkonna dünaamika võrreldavaks äädikakärbse ja õhuga.

Seega antud juhul robot tegelikult ei lennanud, kuna siis peaks õhk olema sama suure takistusjõuga nagu mineraalõli. Kuid õlis tehtud katsete abil on võimalik teha järeldusi, mis aitavad õhus tiibu lehvitavatel robotitel vigastusele vaatamata lennuvõime säilitada. Katsete põhjal lõid teadlased algoritmid, mis aitavad drooniloojatel oma kätetööl pärast õnnetust edasi lennata.

Õppimisväärset pakuvad ka teised loomad

Äädikakärbsed pole siiski ainukesed, kellelt mõndagi õppida oleks. Tänu heitlikus tuules lendava kimalase uurimisele oleks võimalik droonide lend stabiilsemaks muuta. Kimalane huvitab teadlasi, kuna ta on putukamaailmas üsna suur lendaja.

Rahvasuus ka maamesilaseks kutsutud dresseeritud putukas meelitati tehislillede abil tuuletunnelis lendama. Teadlased leidsid, et kimalane muudab tugevama tuule korral nii tiivalöögi kiirust kui ka kallet. Uuringu läbiviinud teadlased arvavad, et putukate probleemide lahendamiseks leitud lahenduste uurimine aitab disainida paremaid droone.

Samuti on droonide lennuoskuse parandamiseks uuritud seda, kuidas raagritsikad end kukkumise järel õhus pööravad, mis on öökullide vaikse lennu saladus ning kuidas tulevad õhuturbulentsidega toime tuvid.

Toimetaja: Virgo Siil



Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.
Kuu magnetväli oli arvatust püsivam

Ameerika teadlased väidavad, et Kuu kunagine magnetväli püsis vähemalt miljard aastat kauem, kui seni arvatud.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Teadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas

Ekstreemsed ilmaolud võivad aastaks 2100 nõuda igal aastal kuni 150 000 inimelu, kui kliimasoojenemise vastu midagi ette ei võeta, ennustavad teadlased.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

Haigekassa raport: tööriist, mis sattus valedesse kätesse

Nädal pärast seda, kui Haigekassa ravikvaliteeti hindav raport avalikuks sai, on mitmed haiglad endiselt täpsustavate andmete ootel, sest raport on järelduste tegemiseks puudulik. Kõige suurema kriitika alla langevad raporti tegemiseks kogutud andmed - vaid raviarvetele toetuv statistika on reaalsusest kaugel ja teeb ülekohut. Et taolist raportit üldse koostatakse, on haiglate hinnangul tänuväärne, samuti oodatakse igasügisest kokkusaamist haigekassaga, kuis raportis olev üksipulgi läbi arutatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.