Loomauuringud aitavad vigastatud droonidel lennata   ({{commentsTotal}})

Droonid muutuvad aina populaarsemaks. Autor: Virgo Siil

Droonide ehitajatel on lindudelt ja mesilastelt mõndagi õppida. Nii saaks näiteks äädikakärbse eeskujul ehitatud droon jätkata lendamist ka pärast tiiva kaotamist.

Teadlased leidsid, et äädikakärbes suudab ka tiivast ilma jäämise järel õhus püsida, vahendab väljaanne New Scientist. Putuka saladuse lahendamiseks panid bioloogid tiivata kärbse tuuletunnelisse ja analüüsisid kiirkaamera abil tema liikumist. Saadud andmete põhjal lõid nad kärbse tiiva liikumise simulatsiooni.

Seejärel panid teadlased robotkärbse imiteerima putuka käitumist erinevate tiivakahjustustega. Nii said nad uurida rohkem liigutusi kui päris kärbse tavapärase käitumise käigus. Kärbsele ei saa esitada palvet, et ta lehvitaks tiibu natuke kiiremini või teistmoodi, aga robotit saab vastavalt programmeerida.

Lisaks sellel oli robotkärbes suurem. Robotputuka tiivaulatus oli ligi pool meetrit, nii et teadlastel oli võimalik paremini näha selle liigutusi ja keskkonda, milles see liigub. Selleks et tiivasuuruse ning selle ümber liikuva keskkonna vaheline takistusjõu suhe oleks sama, asendasid teadlased õhu mineraalõliga. Sel moel jäi tiiva ümber liikuva keskkonna dünaamika võrreldavaks äädikakärbse ja õhuga.

Seega antud juhul robot tegelikult ei lennanud, kuna siis peaks õhk olema sama suure takistusjõuga nagu mineraalõli. Kuid õlis tehtud katsete abil on võimalik teha järeldusi, mis aitavad õhus tiibu lehvitavatel robotitel vigastusele vaatamata lennuvõime säilitada. Katsete põhjal lõid teadlased algoritmid, mis aitavad drooniloojatel oma kätetööl pärast õnnetust edasi lennata.

Õppimisväärset pakuvad ka teised loomad

Äädikakärbsed pole siiski ainukesed, kellelt mõndagi õppida oleks. Tänu heitlikus tuules lendava kimalase uurimisele oleks võimalik droonide lend stabiilsemaks muuta. Kimalane huvitab teadlasi, kuna ta on putukamaailmas üsna suur lendaja.

Rahvasuus ka maamesilaseks kutsutud dresseeritud putukas meelitati tehislillede abil tuuletunnelis lendama. Teadlased leidsid, et kimalane muudab tugevama tuule korral nii tiivalöögi kiirust kui ka kallet. Uuringu läbiviinud teadlased arvavad, et putukate probleemide lahendamiseks leitud lahenduste uurimine aitab disainida paremaid droone.

Samuti on droonide lennuoskuse parandamiseks uuritud seda, kuidas raagritsikad end kukkumise järel õhus pööravad, mis on öökullide vaikse lennu saladus ning kuidas tulevad õhuturbulentsidega toime tuvid.

Toimetaja: Virgo Siil



Puuviljad võisid anda hoogu primaatide aju suurenemisele

Inimeste eellaste ja teiste primaatide ajumaht hakkas kasvama puuviljarikka toidusedeli toel, selgub kümneid primaate hõlmanud uuringust. Ajukoore suurust indiviidi ümbritseva sotsiaalse rühmaga seostav Robin Dunbar peab tööd näiteks halvasti tehtud eeltööst.

Psühholoog: sobimatu õpikeskkond tekitab koolinoortes depressiooni

Märtsi-aprilli Horisondile antud intervjuus viitab Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse teadur Grete Arro, et tänasel koolisüsteemil on oma roll selles, miks 12–19-aastased Eesti noored tarvitavad rohkem kui eales varem rahusteid ja antidepressante.

WMO: maailma kimbutavad jätkuvalt äärmuslikud ilmaolud

Möödunud aasta läks ajalukku rekordilise õhutemperatuuri, erakordselt väikese merejää ulatuse ning enneolematult kiire süsinikdioksiidi suhtelise sisalduse tõusuga, näitab Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni raport. Aastat vürtsitasid mitmed äärmuslikud ilmaolud.