Maanteeamet palus teadlaste abi põtrade liikumise jälgimiseks ({{commentsTotal}})

Tallinna-Tartu maantee Kose ja Mäo vaheline lõik ehitatakse 4-realiseks. Selle jaoks on aga oluline teada, kus ja kuidas liiguvad nendel aladel loomad. Nii paluski maanteeamet kümne põdra jälgimiseks abi Tartu ülikooli zooloogidelt.

Möödunud aasta 22. novembri sai Ramboks ristitud põdrapull kaela oranži raadiokaeluse. Paar nädalat hiljem sama eesmärgiga ettevõtmisel käis kaasas ka saate „Osoon“ võttegrupp.

Pärast seda kui jahimehed on ketamiiniga uinutinoole välja lasknud, on aega kümmekond minutit, et loomale kaelus panna. Kaeluse sees on vajalik toide ning kõik muu tarvilik, et edastada asukohapunkte põdra liikumise kohta, iga poole tunni tagant.

Paraku on aga uinutidoos selle põdra jaoks liiga väike ning loom on endiselt ergas ja liigub eest ära. Lõpuks jääb loom siiski magama. Kuid pärast on ta siiski tarvis taas üles äratada. Selle jaoks on olemas vastumürk.

Põdra kaelustamine tuleb teha täpselt ja kiiresti, siis on ebamugav protseduur loomale ohutu.

Pooleteise kuu jooksul teed pole ületanud

Selleks, et eelmainitud 4-realisele teele rajada ökodukt ehk teeületuskoht loomadele, ongi esmalt vaja teada, kust need loomad praegu liiguvad.

Jälgides raadiokaeluste abil põtrade liikumist, on teadlased märganud, et rännuhimu sõltub vanusest ja soost. Kõige rohkem armastavad ringi liikuda vanemad põdrapullid.

Pooleteise kuu jooksul kogutud andmed näitavad, et Priiduks ristitud põdrapulli pikemad retked on üle kilomeetri. Keskmine liikuvus jääb vaid 76 meetri juurde, mida mõjutavad tõenäoliselt ka looma puhkehetked.

Pooleteist kuu jooksul on Priit liikunud kaelustamiskohast Kõue vallas lääne suunas Kose valda ja ida suunas kuni Paide vallani, mis näitab et tema elupaiga ulatus on umbes 18 kilomeetrit.

Seni ei ole põdrapoiss ületanud Tallinn-Tartu maanteed, kuigi tema tegutsemisala kulgeb piki riigi tähtsaima sõidutee lõunaserva.

Milline ökodukt sobib kõige paremini?

„Kuigi see ökodukti koht kuhu ta peaks tulema on enamvähem paigas, siis meie andmed, mis me siit praegu nüüd selle järgneva aasta jooksul kogume, võivad üht-teist natuke mõjutada selles, kuhu see ökodukt saab,“ selgitab Tartu ülikooli zooloog Ragne Oja.

Ökodukt on loomadele ohutu sild üle tee. Põdrale oleks ideaalne kui ta saaks minna mitte kaares, vaid n-ö siledalt otse üle tee. Autod võiksid minna maa alt. Samas on sellise ökodukti ehitamine kallim.

Lisaks ökoduktile sobiva asukoha leidmiseks, soovib maanteeamet teada, kuhu paigaldada põdra kujutisega liiklusmärgid, mis tähistavad põtrade levinumaid teeületuskohti.

Vaata ka „Osooni“ teisi lugusid esmaspäeval kell 20.00 ETVst.

Toimetaja: Marju Himma



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: