Maanteeamet palus teadlaste abi põtrade liikumise jälgimiseks ({{commentsTotal}})

Tallinna-Tartu maantee Kose ja Mäo vaheline lõik ehitatakse 4-realiseks. Selle jaoks on aga oluline teada, kus ja kuidas liiguvad nendel aladel loomad. Nii paluski maanteeamet kümne põdra jälgimiseks abi Tartu ülikooli zooloogidelt.

Möödunud aasta 22. novembri sai Ramboks ristitud põdrapull kaela oranži raadiokaeluse. Paar nädalat hiljem sama eesmärgiga ettevõtmisel käis kaasas ka saate „Osoon“ võttegrupp.

Pärast seda kui jahimehed on ketamiiniga uinutinoole välja lasknud, on aega kümmekond minutit, et loomale kaelus panna. Kaeluse sees on vajalik toide ning kõik muu tarvilik, et edastada asukohapunkte põdra liikumise kohta, iga poole tunni tagant.

Paraku on aga uinutidoos selle põdra jaoks liiga väike ning loom on endiselt ergas ja liigub eest ära. Lõpuks jääb loom siiski magama. Kuid pärast on ta siiski tarvis taas üles äratada. Selle jaoks on olemas vastumürk.

Põdra kaelustamine tuleb teha täpselt ja kiiresti, siis on ebamugav protseduur loomale ohutu.

Pooleteise kuu jooksul teed pole ületanud

Selleks, et eelmainitud 4-realisele teele rajada ökodukt ehk teeületuskoht loomadele, ongi esmalt vaja teada, kust need loomad praegu liiguvad.

Jälgides raadiokaeluste abil põtrade liikumist, on teadlased märganud, et rännuhimu sõltub vanusest ja soost. Kõige rohkem armastavad ringi liikuda vanemad põdrapullid.

Pooleteise kuu jooksul kogutud andmed näitavad, et Priiduks ristitud põdrapulli pikemad retked on üle kilomeetri. Keskmine liikuvus jääb vaid 76 meetri juurde, mida mõjutavad tõenäoliselt ka looma puhkehetked.

Pooleteist kuu jooksul on Priit liikunud kaelustamiskohast Kõue vallas lääne suunas Kose valda ja ida suunas kuni Paide vallani, mis näitab et tema elupaiga ulatus on umbes 18 kilomeetrit.

Seni ei ole põdrapoiss ületanud Tallinn-Tartu maanteed, kuigi tema tegutsemisala kulgeb piki riigi tähtsaima sõidutee lõunaserva.

Milline ökodukt sobib kõige paremini?

„Kuigi see ökodukti koht kuhu ta peaks tulema on enamvähem paigas, siis meie andmed, mis me siit praegu nüüd selle järgneva aasta jooksul kogume, võivad üht-teist natuke mõjutada selles, kuhu see ökodukt saab,“ selgitab Tartu ülikooli zooloog Ragne Oja.

Ökodukt on loomadele ohutu sild üle tee. Põdrale oleks ideaalne kui ta saaks minna mitte kaares, vaid n-ö siledalt otse üle tee. Autod võiksid minna maa alt. Samas on sellise ökodukti ehitamine kallim.

Lisaks ökoduktile sobiva asukoha leidmiseks, soovib maanteeamet teada, kuhu paigaldada põdra kujutisega liiklusmärgid, mis tähistavad põtrade levinumaid teeületuskohti.

Vaata ka „Osooni“ teisi lugusid esmaspäeval kell 20.00 ETVst.

Toimetaja: Marju Himma



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.