Kristjan Port: analoogfotograafia taassünd tõstab ajaloolaste tuju ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: lisbokt/Creative Commons

Esmaspäeval lõppeb maailmale uueks aastaks värskeimate tarbijale mõeldud elektroonikavigurite tutvustamise mess CES. Iga aasta alguses Las Vegases toimuvat tehnoloogia fookusüritust võib käsitleda ajalugu tegeva sündmusena, sest igal aastal püüab mõni uus asi muuta meie tulevikku, fikseerides samas mineviku, pannes paika, millest see edaspidi koosneb ehk mis kuulub minevikku.

Kuid selle asemel, et uudistada nagunii peagi ilmseks saavat tulevikku, käivitasid iga uudse asja provotseeritud meediahõisked seekord hoopiski kiusatuse vaadata sedasama minevikku. Täiesti juhuslikult jäi silma 2004. aasta jaanuaris toona veel maailma suurima fotograafia ettevõtte Kodaki teadaanne plaanist lõpetada 35-millimeetrise filmilindiformaadiga fotokaamerate valmistamine. Aastavahetuseks oli selgunud tõsiasi, et USA turul oli esimest korda ostetud rohkem digitaalse tehnoloogiaga kaameraid, kui tavalisi filmi sisaldavad fotokaid.

Aasta varem oli müüdud 12,5 miljonit uue põlvkonna pildisalvestustehnoloogiaga kaamerat 12,1 miljoni filmi sisaldava aparaadi vastu ehk väljavahetamise tempo oli umbes 25 miljonit kaamerat aastas. 2004. aasta CES-il kõlanud ennustuse järgi pidanuks tolle aasta lõpuks olema igas kolmandas USA leibkonnas üks digitaalne kaamera ning aastaks 2007 leidunuks digikaamera igast teisest kodust. Täna on selline juba pea igas taskus.

Kümneid aastaid fotograafiamaailma liidrirolli elanud Kodak toona varasemaid ennustusi ei uskunud. Seetõttu jõudis reaalsus neile kohale pärast seda, kui olid pidanud vallandama kümneid tuhandeid töötajaid ja asuma õppima digifotograafiat.

Filmi kadumine kutsus esile huvitava reaktsiooni ka ajaloolaste seas. Hoolimata sellest, et uudne tehnoloogia oli lihtne ja võimaldas klõpsida palju pilte, tõid ajaloolased esile mitu murekohta. Kuna filmikaamerasse mahtus filmilinti kõigest paari tosina pildi jagu, oli fotograaf sunnitud enne iga pildiklõpsu tegemist natukene rohkem tegevust läbi mõtlema.

Iga pilt oli väärtuslik, sest selle nägemiseks pidi läbima veel mitu sammu. Film oli vaja ilmutada ja siis valmistati sellest fotod. Fotosid hoiti albumis või kingakarbis. Nende vaatamine oli rohkem või vähem, aga ikkagi eriline sotsiaalne sündmus. Omaette väärtuseks ajaloolises mõttes oli seegi, et fotograafil ei õnnestunud tabada iga kord fotografeeritavat tema parimas poosis, tänu millele jäädvustus ajalukku palju inimlikku ja seega ajalooliselt väärtuslikku.

Digifotokad tegid võimalikuks lõputult klõpsida, kohe pilte vaadata ja neid massiliselt kustutada. Just see viimane tegigi ajaloolased murelikuks, sest kustutati palju loomulikku ja alles jäeti eelistatavalt toretsevat või vähemalt pigem ilutsevat. Teise murena mainiti tosina aasta eest, et umbes kolmandik toonastest digifotoaparaadi omanikest ei trükigi pilte välja. Selle asemel vaadatakse neid arvutist ja saadetakse teistele e-kirjadena.

Pange tähele, et samal ajal tegelesid viis Harvardi ülikooli tudengit programmiga, mis võimaldas veebikeskkonnas hinnata millised digifotokaga pildistatud üliõpilased on lahedad ja millised mitte. Kuu aega pärast CES-il toimunud filmifotoaparaadi surmakuulutust, 2004. aasta veebruaris sai avalikkus esimest korda proovida programmi nimega ''Thefacebook''. Hiljem lihtsalt Facebookina tuntuks saanud pildikeskkond osutus väga oluliseks fotograafia uue ajastu katalüüsijaks.

Ei oskagi öelda, millises osas on või oli ajaloolastel õigus. Ilmselt juhtub täna vähe kokkusaamisi, mille sisuks on kingakarpi kogunenud beebipiltide ühisvaatamine. Pildid on kas telefoni ekraanil või Facebookis ja suur osa vaatajaid teeb seda üksi, talle sobival ajal ning kohas.

Ühes võib ajaloolasi lohutada. Nimelt teatas Kodak, et firma kavatseb filmitootmise taaskäivitada. Paistab, et analoogfotograafia on uuesti ellu ärkamas. Tegemist ei ole juhusega, sest filmilindi küsijate arv on tasapisi, kuid katkematult kasvanud. Mõnikord meenutab ajalugu tulevikku.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.