Vähene muusikahuvi tuleneb nõrkadest närviühendustest
Inimesi on igasuguseid. Mõni näiteks ei saa üldse naljast aru, teine jälle ei huvitu törtsuvõrdki muusikast. Teadlased on nüüd välja selgitanud, miks mõni meist muusikat ei mõista.
Noelia Martinez-Molina Barcelona ülikoolist, Ernest Mas-Herrero McGilli ülikoolist ja nende kolleegid nii Hispaaniast kui ka Kanadast tegid katseid 45 vabatahtlikuga, kes kuulasid funktsionaalse magnetresonantskuvamise masinas muusikalõike, andes samal ajal teada, kui meeldivaks nad muusikat peavad. Juba enne seda olid nad ka vastanud testiküsimustele selle kohta, kui palju nad üleüldse muusikat naudivad.
Selgus, et muusikat üleüldse mitte nautivatel inimestel oli väike ajuosa nimega naalduv tuum muusikat kuulates vähem aktiivne kui teistel inimestel. Naalduv tuum on aga teadaolevalt seotud heaolutundega.
Kuna teises katseseerias, kus said samad katseisikud ajuvaatlusmasinas olles mängida hasartmänge, lõi naalduv tuum raha võitmise peale särama kõigil, võib järeldada, et vähese muusikanautimise põhjus ei ole mitte naalduva tuuma enda talitluse häires, vaid tõenäoliselt kusagil neis närviteedes, mis kuulmissignaale naalduvasse tuuma vahendavad.
Teadlased kirjutavad Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et arvatavasti on need ühendusvõrgustikud muusikahuvitutel inimestel hõredamad ja nõrgemad.
Varasematest uuringutest on ilmnenud, et muusikamõistmatus ehk muusikaline anhedoonia iseloomustab umbes kolme kuni viit protsenti inimestest.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa