100 sekundi video: uusaastalubaduse abil jõukamaks ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli sotsioloogia assistent, EBSi doktorant ja MTÜ Rahatarkus kaasasutaja Leonore Riitsalu annab nõu, kuidas uuel aastal edukamalt raha säästa ja seeläbi jõukamaks saada.

Rahatarkus ehk finantskirjaoskus tähendab oma rahaasjade arukat korraldamist – see tähendab nii teadmisi, oskusi, hoiakuid kui ka tegelikku käitumist.

Hiljuti viidi läbi rahvusvaheline rahatarkuse uuring. Selle andmetel on Eesti elanikud teadmistelt väga kõrgel kohal, aga käitumiselt jääme paraku viimaste hulka.

Miks see nii on? Vastuseid leiab käitumisökonoomikast. See on teadusharu, mis uurib põhjuseid, miks me ratsionaalsetest otsustest kõrvale kipume kalduma. Näiteks on üheks selliseks põhjuseks prokrastineerimine. Tean küll, et peaksin oma pikaajaliste eesmärkide nimel raha koguma, aga kahjuks on täna tähtsamat tegemist. Mõtlen, et alustan investeerimisega järgmisel palgapäeval, siis kui sissetulekud suurenevad, kui on rohkem aega või kui luuakse täiuslikud investeerimisteenused. Nii aga ei jõuagi mõtetest tegudeni.

Mida siis teha? Esimene samm on selliseid kõrvalekaldeid endale tunnistada. Prokrastineerimisest jagu saamiseks anna endale kohe täna uusaastalubadus. Veel parem, ütle see ka teistele välja, sest nii on raskem lubadusest kõrvale hiilida. Lubadus peab olema konkreetne, mõõdetav ja saavutatav. Näiteks: "luban, et otsin 15. jaanuariks minu võimalustele sobiva investeerimisviisi" või "panen alates jaanuarist igast palgast 50 eurot kõrvale".

Selged ning mõõdetavad eesmärgid ja neile pühendumine aitavad mõtetest tegudeni jõuda ja oma rahast rohkem kasu saada.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: