Tiibeti kiltmaa asustasid juba kütid-korilased ({{commentsTotal}})

Nüüdisinimesed suutsid kiltmaal hakkama saada ka põldu pidamata.
Nüüdisinimesed suutsid kiltmaal hakkama saada ka põldu pidamata. Autor/allikas: Zhijun Wang

Tuhandete aastate eest jätsid kuus Tiibeti kõrglaval ringi uitavat rändurit Chusangi kuumaveeallika kaldale ladestunud mutta oma käe- ja jalajäljed. Süvendite tekkeaega eelnevast täpsemini määranud teadlasrühm järeldab värskes töös, et kütid-korilased vallutasid maailma kõrgeima kiltmaa vähemalt 7400 aasta eest, suutes seal hakkama saada ka põllupidamise pakutavate hüvedeta.

''Tiibeti kõrglava on seal valitsevate äärmuslike keskkonnatingimuste tõttu üks kõige viimaseid piirkondi maamunal, mille inimkond püsivalt asustas. Esiteks on sul vaja seal hakkama saamiseks sobivaid geenimutatsioone ja teiseks pead sa suutma end seal ka elus hoida,'' selgitas uurimuse üks juhtivautoreid Michael Meyer ERR Novaatorile.

Nõnda oli varasemalt oletatud, et püsiasustuse tekkimise eelduseks oli külmakindlamate põllukultuuride nagu odra kasvatamine. Nõnda oleks kiltmaa koloniseeritud kõige varem alles 5200 aasta eest. Austrias asuva Innsbrucki ülikooli geoloog ja ta kaaslased lükkavad sündmuse märksa kaugemasse minevikku.

Iidsed jäljed
Võtmerolli mängivad siinkohal 1998. aastal pea 4300 meetri kõrguselt Chusangi küla lähistelt leitud kivistunud käe- ja jalajäljed. Kohalike legendide järgi olid selle taga jetid ehk lumeinimesed. Teaduslikuma vaatenurga kohaselt aga kiviajal elanud kaks last ja neli täiskasvanut. ''Me ei tea, mis nende peas seda tehes tuhandete aastate toimus. Igal juhul on olnud suur küsimus, millal täpselt see juhtus,'' sõnas Meyer. Näiteks ühes eelmises töös on setete põhjal välja käidud 20 000 aasta tagune aeg. Ent geoloogi hinnangul jättis analüüsis kasutatud tehnika sügavalt soovida.

Nii võttis Meyeri töörühm hiljuti ajakirjas Science ilmunud töös jälgede vanuse määramiseks appi kolm erinevat meetodit. Esiteks lähtus geoloog kolleegidega aluseks süvendite põhjast ja kõrvalt võetud proovide uraani ja tooriumi suhtelise sisaldusest. Teiseks kvartsikristallides talletunud kiirguse doosist ja määras viimaks ka setetes talletunud orgaanilise aine vanuse. ''Tervikuna langesid need küllaltki hästi kokku. Jäljed jäeti umbes 12,6—7,4 tuhande aasta eest,'' sõnas Meyer.

Kaudsed tõendid
Töörühma järeldused on kooskõlas hiljutiste geeniuuringutega, mille kohaselt võttis Tiibeti elanike genoom tänapäevase kuju suuresti 15—9 tuhat aastat tagasi. Näiteks kõrgmäestike iseloomustava madala hapniku sisaldusega õhus hakkama saamist parandavate geenimutatsioonide sagedus hakkas tiibetlaste genoomis kasvama 12,8—8 tuhat aastat tagasi. Looduslik valik oleks saanud uuringu autorite hinnangul avaldada selleks piisavalt tugevat survet vaid piirkonna püsivalt asutamise mõjul.

Geneetikute rekonstrueeritud sündmusteahel põhineb pärilikkusaine aeglasel muteerumisel. Kuna suurem osa pärilikkusaine kopeerimisel tehtavatest vigadest ei vähenda organismide võimet järeltulijaid saada, ei roogita neutraalseid mutatsioone genoomist välja. ''Eeldades, et muteerumiskiirus oluliselt ei muutu, saame võrrelda nende hulka ühes või teises geenis teiste populatsioonidega, et teada saada, millal need lahknesid,'' selgitas geoloog. Samas tasub rõhutada, et ühtegi arheoloogilist püsiasustusele viitavat märki toonasest ajast leitud pole.

Selle asemel toob Meyer kolleegidega lisatõendina esile rändemudeli, mis võtab arvesse ühest kohast teise rändamiseks kuluvat aega ja sellega seonduvat energiakulu. Analüüsi kohaselt oleks kulunud lähimast madalamal asuvast asulapaigast Chusangi ja tagasi rändamiseks kulunud 28—47 päeva. Samuti oleks pidanud küttkorilased ületama selle käigus Himaalaja mäeaheliku idaosa, mis oli holotseeni alguses suurema osa aastast läbipääsmatu. ''Neil poleks lihtsalt äärmiselt tõenäoliselt jätkunud aega suvel sinna ja tagasi rännata,'' lisas Meyer.

Geoloog nentis, et antropoloogide ja arheoloogide veenmiseks läheb tarvis ilmselt käegakatsuvamat. Samas märkis ta, et Tiibeti kiltmaa polnud toona tervikuna sedavõrd eluvaenulik. ''Ajavahemik langeb kokku väga tugevate mussoonvihmadega. Platoo oli tänasest oluliselt niiskem ja taimestik lopsakam,'' sõnas Meyer. Lisaks elas kiltmaal tänasest rohkem loomi.

Poliitiline teadus?
Hoolimata sellest, kui hästi uuringus väljakäidud hüpotees ajahambale vastu peab, võib oodata, et see tekitab eriti palju kihinat-kahinat Hiina akadeemilistes ringkondades. Ühe koolkonna hinnangul õigustab Tiibeti Hiinale kuulumist 13. sajandil Yuani dünastia nime all Hiinat valitsenud mongolite vallutused, mille tulemusel hallati piirkonda administratiivselt Hiinast.

Viimasel ajal on õigusjärgsust üritatud lükata veelgi kaugemasse minevikku. Kui Tiibeti kiltmaa asustamise muutis võimalikuks tänapäevase Qinghai provintsi aladel 3000 aasta eest tehtud edusammud karjakasvatuses ja põllupidamises, oleks Tiibet ja Hiina koolkonna hinnangul sama tsivilisatsiooni kaks erinevat haru. Hiljuti täielikult järjestatud tiibetlaste genoom vaatenurka aga ei toeta.



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.