Vahemeremaade road hoiavad aju suurema ({{commentsTotal}})

Vanematel inimestel läheb aju väiksemaks. Kuid nüüd tuleb välja, et neil vanematel inimestel, kes järgivad Vahemere-äärsetes maades levinud toitumistavasid, väheneb ajumaht aeglasemalt.

Michelle Luciano Šotimaalt Edinburghi Ülikoolist ja ta kolleegid jõudsid selle tulemuseni, kui uurisid kolme aasta vältel mitutsada 70. aastates inimest.

Vahemeremaade rahvaste toidulaual leidub rohkesti puu- ja köögivilju, oliiviõli ja teravilju, mõõdukalt piimasaadusi, kala ja veini ning ainult vähesel määral punast liha ja linnuliha. Ajakirjas Neurology avaldatud uurimistulemused annavad uut kinnitust, et niinimetud Vahemere dieet mõjub ajutervisele hästi.

Luciano ja kolleegid selgitasid katseisikute toiduharjumused välja küsitluse teel, ajumahu muutusi mõõtsid aga skaneerimisseadmega. Katseandmete analüüsist ilmnes ka, et pelgalt vähemal liha söömisel ja suuremal kala söömisel aju kahanemisele toimet ei olnud – Vahemere dieeti tuli järgida ikka. terviklikumalt

Teadlaste sõnul on kindlasti vaja veel uusi uuringuid, et välja selgitada, mis täpselt on Vahemere dieedis sellist, mis seda väikest, kuid siiski huviäratavat mõju avaldab. Samuti pole selge, kas see pidurdab ka näiteks Alzheimeri tõve ja dementsusega seostatavat ajumahu vähenemist või millist mõju avaldab ajumahu kahanemine vaimsele võimekusele.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.
Kuu magnetväli oli arvatust püsivam

Ameerika teadlased väidavad, et Kuu kunagine magnetväli püsis vähemalt miljard aastat kauem, kui seni arvatud.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Teadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas

Ekstreemsed ilmaolud võivad aastaks 2100 nõuda igal aastal kuni 150 000 inimelu, kui kliimasoojenemise vastu midagi ette ei võeta, ennustavad teadlased.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

Haigekassa raport: tööriist, mis sattus valedesse kätesse

Nädal pärast seda, kui Haigekassa ravikvaliteeti hindav raport avalikuks sai, on mitmed haiglad endiselt täpsustavate andmete ootel, sest raport on järelduste tegemiseks puudulik. Kõige suurema kriitika alla langevad raporti tegemiseks kogutud andmed - vaid raviarvetele toetuv statistika on reaalsusest kaugel ja teeb ülekohut. Et taolist raportit üldse koostatakse, on haiglate hinnangul tänuväärne, samuti oodatakse igasügisest kokkusaamist haigekassaga, kuis raportis olev üksipulgi läbi arutatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.