Vahemeremaade road hoiavad aju suurema ({{commentsTotal}})

Vanematel inimestel läheb aju väiksemaks. Kuid nüüd tuleb välja, et neil vanematel inimestel, kes järgivad Vahemere-äärsetes maades levinud toitumistavasid, väheneb ajumaht aeglasemalt.

Michelle Luciano Šotimaalt Edinburghi Ülikoolist ja ta kolleegid jõudsid selle tulemuseni, kui uurisid kolme aasta vältel mitutsada 70. aastates inimest.

Vahemeremaade rahvaste toidulaual leidub rohkesti puu- ja köögivilju, oliiviõli ja teravilju, mõõdukalt piimasaadusi, kala ja veini ning ainult vähesel määral punast liha ja linnuliha. Ajakirjas Neurology avaldatud uurimistulemused annavad uut kinnitust, et niinimetud Vahemere dieet mõjub ajutervisele hästi.

Luciano ja kolleegid selgitasid katseisikute toiduharjumused välja küsitluse teel, ajumahu muutusi mõõtsid aga skaneerimisseadmega. Katseandmete analüüsist ilmnes ka, et pelgalt vähemal liha söömisel ja suuremal kala söömisel aju kahanemisele toimet ei olnud – Vahemere dieeti tuli järgida ikka. terviklikumalt

Teadlaste sõnul on kindlasti vaja veel uusi uuringuid, et välja selgitada, mis täpselt on Vahemere dieedis sellist, mis seda väikest, kuid siiski huviäratavat mõju avaldab. Samuti pole selge, kas see pidurdab ka näiteks Alzheimeri tõve ja dementsusega seostatavat ajumahu vähenemist või millist mõju avaldab ajumahu kahanemine vaimsele võimekusele.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos.
Tähelepanuväärt leid: Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos

Paljud eestlased e-hääletavad kahekesi, kas koos elukaaslase või täisealise lapsega. Sellisele järeldusele jõudsid Tartu ülikooli Johan Skytte instituudi poliitikauurijad, kui otsisid vastus küsimusele, kas internetis hääletamine muudab valimised vähem sotsiaalseks.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.