Möödunud aasta oli taas mõõtmisajaloo kõige soojem ({{commentsTotal}})

2016. aasta keskmine õhutemperatuur kahe meetri kõrgusel võrreldes 1981-2010. aasta keskmisega. Autor: ECMWF/Kopernikuse kliimamuutuste teenistus

Planeedi keskmine õhutemperatuur ületas möödunud aastal 18. sajandi keskpaiga temperatuuri 1,3 °C võrra, näitab Euroopa Liidu Kopernikuse programmi kliimamuutuste teenistuse analüüs. Tegu on kõige soojema aastaga alates regulaarsete ilmavaatluste algusest.

''Juba 2015. aasta oli mõõtmisajaloo kõige soojem. /.../ Meie värske analüüs ja kõige hiljutisemad andmed näitavad aga, et 2016. aasta oli sellest veelgi soojem, peaaegu 0,2 °C võrra. Aasta lõikes küündis vahe tööstusajastueelse ajaga kohati isegi 1,5 °C'ni, mis on küllaltki erakordne,'' märkis Kopernikuse kliimamuutuste teenistuse juht Jean-Noël Thépaut ERR Novaatorile. Selle aasta juulit võib lugeda terve mõõtmisajaloo kõige kõrgema õhutemperatuuriga kuuks.

''On tõsi, et 0,2 °C võrreldes möödunud aastaga ei tundu väga palju, kuid sellele on eelnenud terve rida väga sooje aastaid. Kui vaadata seda Pariisi kliimakonverentsi kontekstis, siis flirdime juba praegu seal välja käidud arvuga,'' laiendas Thépaut.

Ülemöödunud aasta lõpus leppisid 174 riiki Pariisis kokku, et maailma keskmise õhutemperatuuri tõus peaks jääma võrreldes tööstusajastueelse ajaga kaugelt alla 2 °C ja soovitatavalt 1,5 °C piiresse.

Kõige enam on muutustest mõjutatud polaarregioonid. Näiteks Arktikas oli keskmine õhutemperatuur viimase 40 aasta keskmisest ligikaudu 10 °C võrra kõrgem. ''Me teame, et see avaldab mõju bioloogilisele mitmekesisusele,'' sõnas kliimateadlane.

Antarktikas on õhutemperatuur olnud tavapärasest oluliselt kõrgem viimastel kuudel. Samuti vaevles kõrge temperatuuri käes sellel aastal Ida-Aafrika, kus vähenes selle mõjul otseselt põllukultuuride saagikus.

Erakordsed ilmaolud
Erakordselt kõrge õhutemperatuur langes kokku ka mitmete ekstreemsete ilmaolude ja keskkonnakatastroofidega, alates Venemaal ja Kanadas möllanud maastikupõlengutest, lõpetades Siberi igikeltsa pinnakihi osalise sulamisega, mis põhjustas omakorda antraksi puhangu.

Otsest põhjuslikku seost taoliste äärmusliku ilmaolude esinemissageduse ja kõrgema õhutemperatuuri vahel ühe kuu või aasta põhjal kliimateadlase kinnitusel tõmmata ei saa. ''Meil on vaja selle jaoks pikema aja jooksul kogutud andmeid. Kuid lühikesema andmerea ja kliimamudelite kombineerimise põhjal võib ennustada, et näiteks põudade ja kuumalainete esinemissagedus kasvab,'' lisas Thépaut.

Õhu süsihappegaasi sisaldus ületas 400 osa miljoni kohta terve aasta vältel. Nii kõrge pole kasvuhoonefekti põhjustava gaasi kontsentratsioon olnud vähemalt viimased 800 000 aastat.

Kopernikuse kliimamuutuste teenistus analüüs põhineb ilmaennustuste tegemiseks kasutatavate ilmasatelliitide ja mõõtejaamade kogutud andmetel. Erisus teiste suuremate andmekogude alusel arvutatud aasta keskmisest õhutemperatuurist jääb reeglina alla 0,1 °C. Nii võib oodata, et möödunud aasta haarab kõige soojemate aasta tiitli ka järgmistel nädalatel ilmuvates analüüsides.

''Tõdemus, et viimase saja aasta 16st kõige soojemast aastast 15 langevad 21. sajandisse, räägib iseenda eest,'' nentis Thépaut.



Hiired on inimesi saatnud vähemalt 15 000 aastat

Koduhiired hakkasid inimestega külg-külje kõrval elama juba 15 000 aasta eest, tuhandeid aastaid enne põlluharimise leiutamist ning kasside ja koerte kodustamist.

Astronoomidel on sihikul Saturni ja Jupiteri jäised maailmad

Jupiteri ja Saturni jäiste kaaslaste uurimine võimaldab vastata küsimustele, kui äärmuslikes tingimustes võib (kasvõi algeline) elu kujuneda.

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.