Möödunud aasta oli taas mõõtmisajaloo kõige soojem ({{commentsTotal}})

2016. aasta keskmine õhutemperatuur kahe meetri kõrgusel võrreldes 1981-2010. aasta keskmisega. Autor: ECMWF/Kopernikuse kliimamuutuste teenistus

Planeedi keskmine õhutemperatuur ületas möödunud aastal 18. sajandi keskpaiga temperatuuri 1,3 °C võrra, näitab Euroopa Liidu Kopernikuse programmi kliimamuutuste teenistuse analüüs. Tegu on kõige soojema aastaga alates regulaarsete ilmavaatluste algusest.

''Juba 2015. aasta oli mõõtmisajaloo kõige soojem. /.../ Meie värske analüüs ja kõige hiljutisemad andmed näitavad aga, et 2016. aasta oli sellest veelgi soojem, peaaegu 0,2 °C võrra. Aasta lõikes küündis vahe tööstusajastueelse ajaga kohati isegi 1,5 °C'ni, mis on küllaltki erakordne,'' märkis Kopernikuse kliimamuutuste teenistuse juht Jean-Noël Thépaut ERR Novaatorile. Selle aasta juulit võib lugeda terve mõõtmisajaloo kõige kõrgema õhutemperatuuriga kuuks.

''On tõsi, et 0,2 °C võrreldes möödunud aastaga ei tundu väga palju, kuid sellele on eelnenud terve rida väga sooje aastaid. Kui vaadata seda Pariisi kliimakonverentsi kontekstis, siis flirdime juba praegu seal välja käidud arvuga,'' laiendas Thépaut.

Ülemöödunud aasta lõpus leppisid 174 riiki Pariisis kokku, et maailma keskmise õhutemperatuuri tõus peaks jääma võrreldes tööstusajastueelse ajaga kaugelt alla 2 °C ja soovitatavalt 1,5 °C piiresse.

Kõige enam on muutustest mõjutatud polaarregioonid. Näiteks Arktikas oli keskmine õhutemperatuur viimase 40 aasta keskmisest ligikaudu 10 °C võrra kõrgem. ''Me teame, et see avaldab mõju bioloogilisele mitmekesisusele,'' sõnas kliimateadlane.

Antarktikas on õhutemperatuur olnud tavapärasest oluliselt kõrgem viimastel kuudel. Samuti vaevles kõrge temperatuuri käes sellel aastal Ida-Aafrika, kus vähenes selle mõjul otseselt põllukultuuride saagikus.

Erakordsed ilmaolud
Erakordselt kõrge õhutemperatuur langes kokku ka mitmete ekstreemsete ilmaolude ja keskkonnakatastroofidega, alates Venemaal ja Kanadas möllanud maastikupõlengutest, lõpetades Siberi igikeltsa pinnakihi osalise sulamisega, mis põhjustas omakorda antraksi puhangu.

Otsest põhjuslikku seost taoliste äärmusliku ilmaolude esinemissageduse ja kõrgema õhutemperatuuri vahel ühe kuu või aasta põhjal kliimateadlase kinnitusel tõmmata ei saa. ''Meil on vaja selle jaoks pikema aja jooksul kogutud andmeid. Kuid lühikesema andmerea ja kliimamudelite kombineerimise põhjal võib ennustada, et näiteks põudade ja kuumalainete esinemissagedus kasvab,'' lisas Thépaut.

Õhu süsihappegaasi sisaldus ületas 400 osa miljoni kohta terve aasta vältel. Nii kõrge pole kasvuhoonefekti põhjustava gaasi kontsentratsioon olnud vähemalt viimased 800 000 aastat.

Kopernikuse kliimamuutuste teenistus analüüs põhineb ilmaennustuste tegemiseks kasutatavate ilmasatelliitide ja mõõtejaamade kogutud andmetel. Erisus teiste suuremate andmekogude alusel arvutatud aasta keskmisest õhutemperatuurist jääb reeglina alla 0,1 °C. Nii võib oodata, et möödunud aasta haarab kõige soojemate aasta tiitli ka järgmistel nädalatel ilmuvates analüüsides.

''Tõdemus, et viimase saja aasta 16st kõige soojemast aastast 15 langevad 21. sajandisse, räägib iseenda eest,'' nentis Thépaut.



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.