Möödunud aasta oli taas mõõtmisajaloo kõige soojem ({{commentsTotal}})

2016. aasta keskmine õhutemperatuur kahe meetri kõrgusel võrreldes 1981-2010. aasta keskmisega.
2016. aasta keskmine õhutemperatuur kahe meetri kõrgusel võrreldes 1981-2010. aasta keskmisega. Autor/allikas: ECMWF/Kopernikuse kliimamuutuste teenistus

Planeedi keskmine õhutemperatuur ületas möödunud aastal 18. sajandi keskpaiga temperatuuri 1,3 °C võrra, näitab Euroopa Liidu Kopernikuse programmi kliimamuutuste teenistuse analüüs. Tegu on kõige soojema aastaga alates regulaarsete ilmavaatluste algusest.

''Juba 2015. aasta oli mõõtmisajaloo kõige soojem. /.../ Meie värske analüüs ja kõige hiljutisemad andmed näitavad aga, et 2016. aasta oli sellest veelgi soojem, peaaegu 0,2 °C võrra. Aasta lõikes küündis vahe tööstusajastueelse ajaga kohati isegi 1,5 °C'ni, mis on küllaltki erakordne,'' märkis Kopernikuse kliimamuutuste teenistuse juht Jean-Noël Thépaut ERR Novaatorile. Selle aasta juulit võib lugeda terve mõõtmisajaloo kõige kõrgema õhutemperatuuriga kuuks.

''On tõsi, et 0,2 °C võrreldes möödunud aastaga ei tundu väga palju, kuid sellele on eelnenud terve rida väga sooje aastaid. Kui vaadata seda Pariisi kliimakonverentsi kontekstis, siis flirdime juba praegu seal välja käidud arvuga,'' laiendas Thépaut.

Ülemöödunud aasta lõpus leppisid 174 riiki Pariisis kokku, et maailma keskmise õhutemperatuuri tõus peaks jääma võrreldes tööstusajastueelse ajaga kaugelt alla 2 °C ja soovitatavalt 1,5 °C piiresse.

Kõige enam on muutustest mõjutatud polaarregioonid. Näiteks Arktikas oli keskmine õhutemperatuur viimase 40 aasta keskmisest ligikaudu 10 °C võrra kõrgem. ''Me teame, et see avaldab mõju bioloogilisele mitmekesisusele,'' sõnas kliimateadlane.

Antarktikas on õhutemperatuur olnud tavapärasest oluliselt kõrgem viimastel kuudel. Samuti vaevles kõrge temperatuuri käes sellel aastal Ida-Aafrika, kus vähenes selle mõjul otseselt põllukultuuride saagikus.

Erakordsed ilmaolud
Erakordselt kõrge õhutemperatuur langes kokku ka mitmete ekstreemsete ilmaolude ja keskkonnakatastroofidega, alates Venemaal ja Kanadas möllanud maastikupõlengutest, lõpetades Siberi igikeltsa pinnakihi osalise sulamisega, mis põhjustas omakorda antraksi puhangu.

Otsest põhjuslikku seost taoliste äärmusliku ilmaolude esinemissageduse ja kõrgema õhutemperatuuri vahel ühe kuu või aasta põhjal kliimateadlase kinnitusel tõmmata ei saa. ''Meil on vaja selle jaoks pikema aja jooksul kogutud andmeid. Kuid lühikesema andmerea ja kliimamudelite kombineerimise põhjal võib ennustada, et näiteks põudade ja kuumalainete esinemissagedus kasvab,'' lisas Thépaut.

Õhu süsihappegaasi sisaldus ületas 400 osa miljoni kohta terve aasta vältel. Nii kõrge pole kasvuhoonefekti põhjustava gaasi kontsentratsioon olnud vähemalt viimased 800 000 aastat.

Kopernikuse kliimamuutuste teenistus analüüs põhineb ilmaennustuste tegemiseks kasutatavate ilmasatelliitide ja mõõtejaamade kogutud andmetel. Erisus teiste suuremate andmekogude alusel arvutatud aasta keskmisest õhutemperatuurist jääb reeglina alla 0,1 °C. Nii võib oodata, et möödunud aasta haarab kõige soojemate aasta tiitli ka järgmistel nädalatel ilmuvates analüüsides.

''Tõdemus, et viimase saja aasta 16st kõige soojemast aastast 15 langevad 21. sajandisse, räägib iseenda eest,'' nentis Thépaut.



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.