Möödunud aasta oli taas mõõtmisajaloo kõige soojem ({{commentsTotal}})

2016. aasta keskmine õhutemperatuur kahe meetri kõrgusel võrreldes 1981-2010. aasta keskmisega.
2016. aasta keskmine õhutemperatuur kahe meetri kõrgusel võrreldes 1981-2010. aasta keskmisega. Autor/allikas: ECMWF/Kopernikuse kliimamuutuste teenistus

Planeedi keskmine õhutemperatuur ületas möödunud aastal 18. sajandi keskpaiga temperatuuri 1,3 °C võrra, näitab Euroopa Liidu Kopernikuse programmi kliimamuutuste teenistuse analüüs. Tegu on kõige soojema aastaga alates regulaarsete ilmavaatluste algusest.

''Juba 2015. aasta oli mõõtmisajaloo kõige soojem. /.../ Meie värske analüüs ja kõige hiljutisemad andmed näitavad aga, et 2016. aasta oli sellest veelgi soojem, peaaegu 0,2 °C võrra. Aasta lõikes küündis vahe tööstusajastueelse ajaga kohati isegi 1,5 °C'ni, mis on küllaltki erakordne,'' märkis Kopernikuse kliimamuutuste teenistuse juht Jean-Noël Thépaut ERR Novaatorile. Selle aasta juulit võib lugeda terve mõõtmisajaloo kõige kõrgema õhutemperatuuriga kuuks.

''On tõsi, et 0,2 °C võrreldes möödunud aastaga ei tundu väga palju, kuid sellele on eelnenud terve rida väga sooje aastaid. Kui vaadata seda Pariisi kliimakonverentsi kontekstis, siis flirdime juba praegu seal välja käidud arvuga,'' laiendas Thépaut.

Ülemöödunud aasta lõpus leppisid 174 riiki Pariisis kokku, et maailma keskmise õhutemperatuuri tõus peaks jääma võrreldes tööstusajastueelse ajaga kaugelt alla 2 °C ja soovitatavalt 1,5 °C piiresse.

Kõige enam on muutustest mõjutatud polaarregioonid. Näiteks Arktikas oli keskmine õhutemperatuur viimase 40 aasta keskmisest ligikaudu 10 °C võrra kõrgem. ''Me teame, et see avaldab mõju bioloogilisele mitmekesisusele,'' sõnas kliimateadlane.

Antarktikas on õhutemperatuur olnud tavapärasest oluliselt kõrgem viimastel kuudel. Samuti vaevles kõrge temperatuuri käes sellel aastal Ida-Aafrika, kus vähenes selle mõjul otseselt põllukultuuride saagikus.

Erakordsed ilmaolud
Erakordselt kõrge õhutemperatuur langes kokku ka mitmete ekstreemsete ilmaolude ja keskkonnakatastroofidega, alates Venemaal ja Kanadas möllanud maastikupõlengutest, lõpetades Siberi igikeltsa pinnakihi osalise sulamisega, mis põhjustas omakorda antraksi puhangu.

Otsest põhjuslikku seost taoliste äärmusliku ilmaolude esinemissageduse ja kõrgema õhutemperatuuri vahel ühe kuu või aasta põhjal kliimateadlase kinnitusel tõmmata ei saa. ''Meil on vaja selle jaoks pikema aja jooksul kogutud andmeid. Kuid lühikesema andmerea ja kliimamudelite kombineerimise põhjal võib ennustada, et näiteks põudade ja kuumalainete esinemissagedus kasvab,'' lisas Thépaut.

Õhu süsihappegaasi sisaldus ületas 400 osa miljoni kohta terve aasta vältel. Nii kõrge pole kasvuhoonefekti põhjustava gaasi kontsentratsioon olnud vähemalt viimased 800 000 aastat.

Kopernikuse kliimamuutuste teenistus analüüs põhineb ilmaennustuste tegemiseks kasutatavate ilmasatelliitide ja mõõtejaamade kogutud andmetel. Erisus teiste suuremate andmekogude alusel arvutatud aasta keskmisest õhutemperatuurist jääb reeglina alla 0,1 °C. Nii võib oodata, et möödunud aasta haarab kõige soojemate aasta tiitli ka järgmistel nädalatel ilmuvates analüüsides.

''Tõdemus, et viimase saja aasta 16st kõige soojemast aastast 15 langevad 21. sajandisse, räägib iseenda eest,'' nentis Thépaut.



Arvuti.Arvuti.
Töö, mis reedab inimese

Kusagil kultuuriruumis liigutab sõnumituuleke tarkusetera, et kui tahad näha inimese tegelikku iseloomu anna talle alkoholi. Alaealistele ja karsklastele peaks sobima versioon, milles peab inimese une pealt üles ajama. Ka siis pidavat avanema võimalus näha ärkvel oldud ajal tähelepaneliku valve all enda teada hoitud ehtsamat palet.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).
Suhe suhkru ja vähi vahel võib olla arvatust magusam

Texase ülikooli teadlased Dallases leidsid, et teatud tüüpi vähk on suhkrust sõltuvam kui teised. See võib tähendada uut suunda tulevastes ravivõimalustes, kus toitumisalaste muutustega võiks ehk olla võimalik vähi progresseerumist aeglustada.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.