Doktoritöö: sanitaarolude paranemine pikendas Eesti linnaelanike eluiga ({{commentsTotal}})

Tartu vaade aastal 1866.
Tartu vaade aastal 1866. Autor: Wikimedia Commons

Puhta joogivee kättesaadavuse paranemine vähendas oluliselt 19. sajandi lõpu Eesti linnades imikusuremust, mis pikendas omakorda linnaelanike keskmist eluiga, selgub Eesti linnaelanike suremust uurinud Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorandi Hannaliis Jaadla väitekirjast.

Lisaks imikusuremusele analüüsis Jaadla erisusi ka laste- ja täiskasvanusuremuses sõltuvalt demograafilistest, sotsiaalmajanduslikest, kultuurilistest ja sanitaar-keskkondlikest teguritest.

Muu hulgas selgub kolmeosalisest tööst, et imikusuremuse tase erines rahvastikurühmiti mitmekordselt. Vastsündinu riski surra esimese eluaasta jooksul suurendasid peres juba olemas olevate laste arv ja lapse sünd väljaspool abielu. Vallaslaste imikusuremuse risk oli seejuures pea kolm korda suurem, kui abielus sündinud lastel.

Märkimisväärne mõju oli ka veevarustusel ja sanitaartingimustel. Näiteks 19. sajandi Tartus osutus leibkondade tarbevee allikas pretsedenditult tugevaimaks riskiteguriks. Ent vastsündinu riski surra esimese eluaasta jooksul suurendasid ka teised sanitaartingimustega seotud tegurid.

''See võimaldab järeldada, et saastunud looduslikest veekogudest veevõtu loobumisel võis olla märkimisväärne suremust alandav toime juba aastakümneid enne veevarustus- ja puhastussüsteemide rajamist,'' märkis Jaadla. Analüüsis mängisid kandvat rolli Tartu ülikooli kunagise hügieeni ja kohtuarstiteaduse professori Bernhard Eduard Otto Körberi kogutud andmed, mis on ainulaadsed ka maailma mastaabis.

Kolmas läbi viidud uurimus käsitles laste- ja täiskasvanusuremuse sotsiaalmajanduslikke ja rahvuserisusi. Muu hulgas selgus, et meeste kõrgem haridustase ei langetanud oluliselt nende suremusriski. Tõenäoliselt oli selle taga meeste ja naiste erinev tervisekäitumine. Vastupidiselt ootusele ei osutunud baltisakslaste suremus eestlaste omast madalamaks.

Tegemist on Eestis esimese põhjalikuma uurimusega, mis käsitleb demograafilise ülemineku perioodi rahvastikuprotsesse (suremust) isikupõhiselt ning kasutab analüüsil lingitud loendus-sündmusandmeid. Töö tulemused aitavad paremini mõista Eesti rahvastiku suremusarengut epidemioloogilise ülemineku varases staadiumis.

Väitekirja "Mortality in the Lutheran population of Tartu at the end of the 19th century" kaitsmine toimub 6. jaanuaril kell 15.00 Tallinna ülikoolis (ruum M-648, Uus-Sadama tn 5). Jaadlat juhendas Tallinna ülikooli juhtivteadur Allan Puur ja vanemteadur Martin Klesment. Oponendid on Norra Arktika ülikooli professor Gunnar Thorvaldsen ja Cambridge'i ülikooli lektor Alice Reid. Töö täistekst on kättesaadav TLÜ akadeemilise raamatukogu keskkonnas ETERA.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Täisnimekiri võitjatest: tänavused parimad õpilastööd

Parimad õpilasteadlased üle Eesti kogunesid Tallinnasse lauluväljakule esitlema oma uurimistööde tulemusi ning reede pärastlõunal jagati välja riiklikud tunnustused parimate tööde autoritele ja juhendajatele.

Uuendatud: 16:04 
Alar Polt näitab radoonidetektoritAlar Polt näitab radoonidetektorit
Uuring Saaremaalt: uutes hoonetes on radoonitase kõrgem kui vanades

Uute hoonete õhus on radioaktiivset radooni rohkem kui vanades, selgub Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilaste Gendra Allikmaa ja Huberta Karma uuringust. Ühtlasi selgitasid õpilased välja, kuidas on radoonitasemega Saaremaal võrreldes ülejäänud Eestiga.

Jäämees Ötzil on Austrias sugulasi
Jäämees Ötzi külmus surnuks?

Teadlased on paarikümne aasta eest Itaalia Alpidest leitud jäämees Ötzi surmapõhjuste üle pead vaevanud alates ligi 5300 aasta vanuste säilmete leidmisest. Uue analüüsi kohaselt oli põhjus proosaline.