Doktoritöö: sanitaarolude paranemine pikendas Eesti linnaelanike eluiga ({{commentsTotal}})

Tartu vaade aastal 1866. Autor: Wikimedia Commons

Puhta joogivee kättesaadavuse paranemine vähendas oluliselt 19. sajandi lõpu Eesti linnades imikusuremust, mis pikendas omakorda linnaelanike keskmist eluiga, selgub Eesti linnaelanike suremust uurinud Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorandi Hannaliis Jaadla väitekirjast.

Lisaks imikusuremusele analüüsis Jaadla erisusi ka laste- ja täiskasvanusuremuses sõltuvalt demograafilistest, sotsiaalmajanduslikest, kultuurilistest ja sanitaar-keskkondlikest teguritest.

Muu hulgas selgub kolmeosalisest tööst, et imikusuremuse tase erines rahvastikurühmiti mitmekordselt. Vastsündinu riski surra esimese eluaasta jooksul suurendasid peres juba olemas olevate laste arv ja lapse sünd väljaspool abielu. Vallaslaste imikusuremuse risk oli seejuures pea kolm korda suurem, kui abielus sündinud lastel.

Märkimisväärne mõju oli ka veevarustusel ja sanitaartingimustel. Näiteks 19. sajandi Tartus osutus leibkondade tarbevee allikas pretsedenditult tugevaimaks riskiteguriks. Ent vastsündinu riski surra esimese eluaasta jooksul suurendasid ka teised sanitaartingimustega seotud tegurid.

''See võimaldab järeldada, et saastunud looduslikest veekogudest veevõtu loobumisel võis olla märkimisväärne suremust alandav toime juba aastakümneid enne veevarustus- ja puhastussüsteemide rajamist,'' märkis Jaadla. Analüüsis mängisid kandvat rolli Tartu ülikooli kunagise hügieeni ja kohtuarstiteaduse professori Bernhard Eduard Otto Körberi kogutud andmed, mis on ainulaadsed ka maailma mastaabis.

Kolmas läbi viidud uurimus käsitles laste- ja täiskasvanusuremuse sotsiaalmajanduslikke ja rahvuserisusi. Muu hulgas selgus, et meeste kõrgem haridustase ei langetanud oluliselt nende suremusriski. Tõenäoliselt oli selle taga meeste ja naiste erinev tervisekäitumine. Vastupidiselt ootusele ei osutunud baltisakslaste suremus eestlaste omast madalamaks.

Tegemist on Eestis esimese põhjalikuma uurimusega, mis käsitleb demograafilise ülemineku perioodi rahvastikuprotsesse (suremust) isikupõhiselt ning kasutab analüüsil lingitud loendus-sündmusandmeid. Töö tulemused aitavad paremini mõista Eesti rahvastiku suremusarengut epidemioloogilise ülemineku varases staadiumis.

Väitekirja "Mortality in the Lutheran population of Tartu at the end of the 19th century" kaitsmine toimub 6. jaanuaril kell 15.00 Tallinna ülikoolis (ruum M-648, Uus-Sadama tn 5). Jaadlat juhendas Tallinna ülikooli juhtivteadur Allan Puur ja vanemteadur Martin Klesment. Oponendid on Norra Arktika ülikooli professor Gunnar Thorvaldsen ja Cambridge'i ülikooli lektor Alice Reid. Töö täistekst on kättesaadav TLÜ akadeemilise raamatukogu keskkonnas ETERA.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Debatt vähi tekkepõhjuste üle tõotab taas hoogu koguda

Ligi kaks kolmandikku vähini viia võivatest mutatsioonidest tekivad DNA kopeerimise käigus tehtavate vigade tõttu, vihjab värske uuring.

Muutused Eestis ja maailmas on jätnud jälje inimeste väärtustesse

Eesti elanike väärtused on viimase 12 aasta jooksul jäänud üldjoontes samaks, kuid just viimastel aastatel on märgata mitut olulist muutust, mis seotud riigi julgeoleku ja rahuga maailmas.

Reisijad jätavad Läänemere laevadele maha tohutu hulga jäätmeid

Läänemerel seilavad reisilaevad on tohutud ujuvad linnad, oma autoparkla, kaubanduskeskuste, restoranide ja hotelliga. Tallinki laev Baltic Queen mahutab 2800 reisijat, kes kõik siin pidutsevad, söövad, joovad ja veedavad oma öö. “Osoon” uurib aga kuhu liiguvad laeval tekitatud jäätmed.