Kristjan Port: robotite ja töötusega harjumise seitse sammu ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Martin Strattner/Creative Commons

Tehnoloogia arengu uurija Kevin Kelly avaldas hiljuti raamatu pealkirjaga ''Möödapääsmatu'', mille sisuks on meie tulevikku kujundava 12 tehnoloogiast tuleneva mõjuri tutvustamine.

Kelly pole ei igasugusesse uude uskuv uljaspea ega hullude lugudega hirmutaja. Ta lihtsalt on jõudnud järeldusele, millega peab järgnevas elus arvestama. Ja kuna nendega peab arvestama, siis on ju tegemist möödapääsmatu olukorraga. Siit siis raamatu pealkiri.

Sisuliselt on möödapääsmatuks elu koos robotitega, kusjuures viimased hakkavad tegema inimeste tööd. Näiteks ähvardab tempokalt arendatavate autonoomsete robotsõidukite kasutuselevõtt võtta töö umbes viielt miljonilt USA autojuhilt. Paljude jaoks on see ennustus mäng sõnade ja emotsioonidega ja nad ei suhtu öeldusse kui ettevalmistumist motiveerivasse hoiatusse.

Sellega on Kevin Kelly arvestanud ja ta kirjeldab tänaste töötajata käitumises oodatavat seitsmeastmelist evolutsiooni. Esimeses etapis lohutab iga indiviid end väitega, et tema töö on selline, mida robot teha ei suuda. Lõppude lõpuks on tegemist kolme-nelja aastase lapse liikumisvõimele vastava masinaga.

Siia sobib majanduslehes The Wall Street Journal äsja avaldatud artikkel, milles käsitletakse kahe USA ja ühe Ühendkuningriigi ülikooli teadlaste analüüsi viimase 35 aasta jooksul USA tööjõuturul toimunud tööhõive muudatustest. Olulise arvamusliidri rollis majandusleht on seega teadlaste tähelepanekute kõlakojaks. Kõlavaks sõnumiks on uurimuse pealkiri: ''Kaduvad rutiinsed tööd: kes, kuidas ja miks?''.

Sellest leiab vastuväite neile, kes arvavad, et nende töö ei ole ohus. Nendeks on kõik, kelle töö sisaldab rutiine, nagu keevitajad, pangatellerid, müüjad jne. Arvatavalt hingab keegi kergendusega märgates, et loetelu viitab nn sinikraelisematele ametitele. Sellistele, milles peab suhteliselt palju tegema füüsilist tööd.

Paraku ei pääse autmatiseerimisest ka valgekraelised, rohkem büroos istuvad ja peaga infotööd tegevad palgasaajad. Näiteks võeti ühes Jaapani kindlustusfirmas alanud aasta jaanuarist tööle IBM-i arvuti Watson. Mälu- ja lauamängudes inimest võitnud arvuti hakkab tegema 34 kindlustusmaakleri tööd.

Arvuti ülesandeks on põhjalikult uurida kindlustusvõtjate taustaandmeid, haiguslugusid, ravimeetmeid ja muid kindlustusjuhtumiga seotud detaile ja arvestada kõigega, mida maailmas teada on. Seejärel teeb Watson koostööd alles jäänud kindlustustöötajatega juhtumi lõpule viimisel. Võrreldes Watsoni kasutusele võtu umbes 1,7 miljoni dollari suuruse kulu ja ca 128 000 dollari suuruse jooksva kuluga näeb ettevõte palgakulude kokkuhoiuna umbes 1,1 miljonit dollarit aastas.

Siit jõuame Kevin Kelly robotite saabumise omaksvõtmise teise faasi juurde. Selleks on osaline tunnistamine, et noh, jah, robot või tehisintellekti saabki osade minu ülesannetega hakkama. Aga... aga ta ei oska kõike, mida ma teen.

Natukene aega hiljem tõdeb sama inimene, kuidas robot saab hakkama kõigi tema töödega. Kuid lisab siis kergendunult, et see sindrinahk läheb nagunii pidevalt katki ja siis peab tema ikkagi töö ära tegema. Lisaks peab veel ka robotit parandama. Neljandas faasis jõuab temani äratundmine, et robot ei lähegi katki ja teeb rutiinseid töid väsimatu tarmukusega. Lohutuseks leiab inimene, et maailm muutub ja siis on ikkagi teda vaja, sest keegi peab õpetama robotile uusi rutiine.

Möödub natukene aega ja inimene ohkab, heakene küll! Robot võib minu vana töö endale võtta. See oligi nõme. Ja üleüldse polnud see inimesele sobilik töö. Siis saabub aeg, kui inimene kiidab oma uut tööd, kuna see on palju huvitavam ning makstakse paremini. Tegemist on eelviimase faasiga. Kõige viimane, seitsmes samm kirjeldab inimest, kes on veendunud, et robotid ei oska tema uut tööd teha.

Kelly paratamatu järeldusena peaksimegi laskma robotitel tööd ära teha. Pigem peaksime arutama, mida hakata peale vaba ajaga ning kes ja kuidas palka saab. Üheks võimaluseks on maksta kõigile universaalset põhipalka. Soome alustas äsja kaheaastast eksperimenti, milles makstakse 2000 töötule 560 eurot kuus isegi siis, kui nad leiavad endale töö. Eesmärgiks on näha, mis juhtub inimeste käitumisega tulevikus, kus töötus on ''möödapääsmatu''.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?