Kristjan Port: Apple'it ähvardab raske autoõnnetuse tõttu kohtusaaga ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: mob mob/Creative Commons

Kahe aasta eest jõuluõhtul oli kahe tütre ja ema ning isaga ameerika pere sõitmas autoga ühel Texase maanteel, kui nad märkasid politseid, kes palus mingi kaugemal toimuva sündmuse tõttu neil auto peatada. Seda nad ka tegid. Järgmisel hetkel kihutas neile tagant sisse linnamaastur, mille kiirus ületas 100km/h.

Otsasõitnud auto roolis oli 22-aastane noormees. Raporti kohaselt märkas politsei autos viga saanud juhti abistama minnes armatuurile kinnitatud telefonis töötamas videokõne programmi. Seda kasutatakse tõendina, miks ei märganud noormees ees liikuva auto pidurdamist ega politsei märguandeid. Peatunud autos viibinud õdedest noorem viieaastane Bethany sai surma, ülejäänud pereliikmed said erinevaid vigastusi.

Kehtiva seaduse järgi ei tohtinud autojuht sõidu ajal telefoni kasutada ja noormees on süüdi raske liiklusõnnetuse põhjustamises. Kahjud katab kindlustus. Noormehe saatuse määrab kohus. Sellega võiks kogu kurva loo lugeda lõpetatuks. Paraku on lool teine vaatus. Lõppenud aasta jõuluhommikul esitas kahju kannatanud perekond kohtusse avalduse, milles süüdistatakse õnnetuse kaaspõhjustajana noormehe videokõne vahendanud telefoni valmistajat Apple.

Süüdistus on omapärane ja on juba põhjustanud mitmesuguseid reaktsioone. Suur osa kommenteerijaid peavad süüdistust õnnetu pere ahnuseks või siis advokaatide ahnuseks, kes kasutavad pere ahastust ära ja saavad oma töötasu kätte sõltumata võimalikust lahendist. Kuid on ka neid, kes osutavad võimalusele, et see juhtum heidab valgust suuremale probleemile, milleks on patendiseaduse rakendamise küüniliseks kujunenud kultuur.

Nimelt võttis Apple 2008. aastal patendikaitse tehnilisele lahendusele, kuidas saaks juhtumisse kaasatud videokõne programmi Facetime kasutamisest põhjustatud tähelepanu segavat mõju mootorsõiduki kasutamise ajal vähendada. Tehniliselt sulgeks patendis kirjeldatud lahendus sõidu ajaks Facetime'i funktsiooni.

Kohtule esitatud avalduse põhjal on seega tuvastatud, et Apple teadis ohust, mida võib nende toodetud telefonis olev tarkvara liiklejatele põhjustada ja neil oli selle vältimiseks olemas lahendus. Kuid nad ei olnud seda lahendust teostanud. Kahju kannatavad leiavad, et ohust teades ja omades selle vältimiseks patenteeritud lahendust, kuid jättes selle realiseerimata, et Apple on juhtunud traagilises õnnetuses osaliselt süüdi.

Antud juhtumis ei sea keegi telefonis juhi tähelepanu segavat programmi kasutanud sõidukijuhi süüd kahtluse alla. Järelikult on eksitavad võrdlused, nagu püüaks kannatanud süüdistada võileiva või raadiovalmistajaid selles, kui keegi pühib särgilt majoneesi või tegeleb raadiojaama valimisega ja sõidab seetõttu kellelegi otsa. Nendes lugudes on süüdi sõidukijuhtimise ajal võileiva sööja ja raadiolainetel surfaja.

Samuti ei jälgi see juhtum loogikat, milles on sõidukivalmistaja autosse seadistanud otsasõitu välistava automaatse pidurdussüsteemi, aga see ei ole sisse lülitatud. Siingi lasub vastutus sõiduki juhil. Ei saa ka tuua näidet, milles oleks süüdi autovalmistaja, kes ei ole nende toodetud autodesse lisanud sõiduohutust parandavaid võimalusi, kui sellised on olemas.

Antud loos on põnevaks kohaks Apple'i samm võtta sõiduohutust parandavale lahendusele patent ja kaitsta end selle abil konkurentide eest, kes ei saa sama lahendust kasutada või kellele läheks litsentsi hankimisega see konkurentsis osalemise võimalus liiga kalliks. Ausalt öeldes ei tea keegi, kas Apple'i käest on selle tehnoloogia kasutamist küsitud.

Samas on teada, millise kiivusega on patentide abil teistele keelatud kasvõi telefoni nurga kõverusi ja ikoonide pilte. Lisaks on maailma sündinud hulganisti nn patenditrolle, kes koguvad endale kõikvõimalikke tavaelus rakenduslikke lahendusi kaitsvaid patente, et hiljem kahjunõuetega raha teenida.

Lõpuks on antud juhtum huvitav ka USA kohtute meeleolude testimisel, sest tarkvara patentide ümber on kuhjunud palju pingeid. Mõnd kohtunikku või vandemeeste kogu võib pahandada halba karmat koguv Apple ja enamus on näinud ilmselt roolis SMS-i kirjutajaid ja telefonikasutajaid. Kuulsa firmaga mitmeastmeline kohtulugu aitaks tõmmata ohtlikule nähtusele vajalikku tähelepanu.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.