Kristjan Port: Apple'it ähvardab raske autoõnnetuse tõttu kohtusaaga ({{commentsTotal}})

Autor: mob mob/Creative Commons

Kahe aasta eest jõuluõhtul oli kahe tütre ja ema ning isaga ameerika pere sõitmas autoga ühel Texase maanteel, kui nad märkasid politseid, kes palus mingi kaugemal toimuva sündmuse tõttu neil auto peatada. Seda nad ka tegid. Järgmisel hetkel kihutas neile tagant sisse linnamaastur, mille kiirus ületas 100km/h.

Otsasõitnud auto roolis oli 22-aastane noormees. Raporti kohaselt märkas politsei autos viga saanud juhti abistama minnes armatuurile kinnitatud telefonis töötamas videokõne programmi. Seda kasutatakse tõendina, miks ei märganud noormees ees liikuva auto pidurdamist ega politsei märguandeid. Peatunud autos viibinud õdedest noorem viieaastane Bethany sai surma, ülejäänud pereliikmed said erinevaid vigastusi.

Kehtiva seaduse järgi ei tohtinud autojuht sõidu ajal telefoni kasutada ja noormees on süüdi raske liiklusõnnetuse põhjustamises. Kahjud katab kindlustus. Noormehe saatuse määrab kohus. Sellega võiks kogu kurva loo lugeda lõpetatuks. Paraku on lool teine vaatus. Lõppenud aasta jõuluhommikul esitas kahju kannatanud perekond kohtusse avalduse, milles süüdistatakse õnnetuse kaaspõhjustajana noormehe videokõne vahendanud telefoni valmistajat Apple.

Süüdistus on omapärane ja on juba põhjustanud mitmesuguseid reaktsioone. Suur osa kommenteerijaid peavad süüdistust õnnetu pere ahnuseks või siis advokaatide ahnuseks, kes kasutavad pere ahastust ära ja saavad oma töötasu kätte sõltumata võimalikust lahendist. Kuid on ka neid, kes osutavad võimalusele, et see juhtum heidab valgust suuremale probleemile, milleks on patendiseaduse rakendamise küüniliseks kujunenud kultuur.

Nimelt võttis Apple 2008. aastal patendikaitse tehnilisele lahendusele, kuidas saaks juhtumisse kaasatud videokõne programmi Facetime kasutamisest põhjustatud tähelepanu segavat mõju mootorsõiduki kasutamise ajal vähendada. Tehniliselt sulgeks patendis kirjeldatud lahendus sõidu ajaks Facetime'i funktsiooni.

Kohtule esitatud avalduse põhjal on seega tuvastatud, et Apple teadis ohust, mida võib nende toodetud telefonis olev tarkvara liiklejatele põhjustada ja neil oli selle vältimiseks olemas lahendus. Kuid nad ei olnud seda lahendust teostanud. Kahju kannatavad leiavad, et ohust teades ja omades selle vältimiseks patenteeritud lahendust, kuid jättes selle realiseerimata, et Apple on juhtunud traagilises õnnetuses osaliselt süüdi.

Antud juhtumis ei sea keegi telefonis juhi tähelepanu segavat programmi kasutanud sõidukijuhi süüd kahtluse alla. Järelikult on eksitavad võrdlused, nagu püüaks kannatanud süüdistada võileiva või raadiovalmistajaid selles, kui keegi pühib särgilt majoneesi või tegeleb raadiojaama valimisega ja sõidab seetõttu kellelegi otsa. Nendes lugudes on süüdi sõidukijuhtimise ajal võileiva sööja ja raadiolainetel surfaja.

Samuti ei jälgi see juhtum loogikat, milles on sõidukivalmistaja autosse seadistanud otsasõitu välistava automaatse pidurdussüsteemi, aga see ei ole sisse lülitatud. Siingi lasub vastutus sõiduki juhil. Ei saa ka tuua näidet, milles oleks süüdi autovalmistaja, kes ei ole nende toodetud autodesse lisanud sõiduohutust parandavaid võimalusi, kui sellised on olemas.

Antud loos on põnevaks kohaks Apple'i samm võtta sõiduohutust parandavale lahendusele patent ja kaitsta end selle abil konkurentide eest, kes ei saa sama lahendust kasutada või kellele läheks litsentsi hankimisega see konkurentsis osalemise võimalus liiga kalliks. Ausalt öeldes ei tea keegi, kas Apple'i käest on selle tehnoloogia kasutamist küsitud.

Samas on teada, millise kiivusega on patentide abil teistele keelatud kasvõi telefoni nurga kõverusi ja ikoonide pilte. Lisaks on maailma sündinud hulganisti nn patenditrolle, kes koguvad endale kõikvõimalikke tavaelus rakenduslikke lahendusi kaitsvaid patente, et hiljem kahjunõuetega raha teenida.

Lõpuks on antud juhtum huvitav ka USA kohtute meeleolude testimisel, sest tarkvara patentide ümber on kuhjunud palju pingeid. Mõnd kohtunikku või vandemeeste kogu võib pahandada halba karmat koguv Apple ja enamus on näinud ilmselt roolis SMS-i kirjutajaid ja telefonikasutajaid. Kuulsa firmaga mitmeastmeline kohtulugu aitaks tõmmata ohtlikule nähtusele vajalikku tähelepanu.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli.Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli.

Otse: digiühiskonna suur probleem – kuidas tagada loomingu autori huvid?

Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli peab täna kell 16.15 ülikooli aulas inauguratsiooniloengu "Kas digiühiskond vajab uut autoriõigust?".

Tänavuse immunoloogia päevaga rõhutatakse immunoglobuliin E ehk IgE antikeha olulisust allergiahaiguste olemuse mõistmises, diagnostikas ja ravis.Tänavuse immunoloogia päevaga rõhutatakse immunoglobuliin E ehk IgE antikeha olulisust allergiahaiguste olemuse mõistmises, diagnostikas ja ravis.
Kuidas avastati allergiad ja mis kasu meil nendest teadmistest praegu on?

Arusaam, et inimese veres peab leiduma molekul, mis on seotud allergiliste reaktsioonide tekkega ning mille kaudu võib allergia “üle kanduda” ühelt inimeselt teisele, tekkis juba 20. sajandi alguses, kirjutab Tartu Ülikooli allergoloogia-immunoloogia resident Maire Link tänavuse immunoloogia päeva lävel.

Reformierakonna üldkogu 2013. aasta juunis.
Saarts: edukas erakond oskab lõhesid ühiskonnas ära kasutada

Täna kaitseb Tallinna ülikoolis doktoritööd Tõnis Saarts, kelle doktoritöö näitab, et Balti riikide ühiskondlik struktuur, demograafilised mustrid ning ajalooline taustsüsteem vormivad olulisel määral erakonnasüsteeme.