Video: Noorte Teaduste Akadeemia asutamiskoosolek alustas tegevust ({{commentsTotal}})

{{1483515281000 | amCalendar}}

Täna kell 14 kogunes Eesti Teaduste Akadeemiasse üle 20 silmapaistva noore teadlase, kellest saavad Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) kuulub Eesti Teaduste Akadeemia (TA) juurde ning organisatsioonina on eesmärk pakkuda Teaduste akadeemiale sarnase funktsiooniga ühendust noorteadlastele.

Tänasel asutamiskoosolekul tutvustati ENTA põhiprintsiipe, mis on järgmised:

ENTA tegevus algatab Eesti Teaduste Akadeemia (TA) ja organisatsioon tegutseb TA juures mittetulundusühinguna.
ENTA on oma tegevuses iseseisev, kuid koordineerib oma tegevusi TA-ga.
ENTA hoolitseb noorteadlaste motivatsiooni ja võimaluste eest teadlaskarjääri arendada.
ENTA tõstab noorteadlaste ühiskondlikku aktiivsust ning võimaldab osaleda teadlaskarjääri kujundamisel.
ENTA pakub oma liikmete haridusele lisandväärtust erialaülese silmaringi laiendamise ja interdistiplinaarsete kontaktide ning võrgustike arendamise teel.
ENTA soodustab eri valdkonna teadlastest uurimisrühmade moodustamist ühisprojektide taotlemiseks ning elluviimiseks.

ENTA liikmeks on doktorikraadiga kuni 41-aastased noorteadlased ning liikmeskond ei peaks olema suurem kui 33 inimest. Valitud kogu koostab ENTA põhikirja, mille kinnitab TA juhatus.

TA poolelt hakkab koostööd kahe organisatsiooni vahel koordineerima kaks akadeemikut. Nendeks on praegu Peeter Saari ja Margus Lopp, kes on nõuandjad, kuid ei oma hääleõigust ENTA otsuste tegemisel.

ENTA taustast

Ehkki idee teha ka Eesti noorteadlasi ühendav organisatsioon oli olemas juba varem, tutvustati seda esimest korda aasta eest toimunud konverentsil, kus välismaal töötavad Eesti Noorteadlased tegid Tallinnas oma teadustöö tutvustuseks konverentsi.

Asutajaliikmeid on kokku 29. Nende hulgas on nii neid, kes teinud oma doktorikraadi Eestis, kuid kes praegu on näiteks järeldoktorantuuris välismaal, kuid ka neid, kelle haridus ja teadustee on saanud alguse välismaal ning kes praegu töötavad siin.

Asutajaliikmete esitamisel lähtuti põhimõttest, mis sarnaneb akadeemikute valimisega: asutajaliikmeteks olevad noorteadlased on esitanud kõik Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid ja teadusasutused. Iga asutajaliikme lühitutvustuse leiab ERR Novaatori Eesti Teaduste Akadeemia erilehelt.

 



Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.
Kuu magnetväli oli arvatust püsivam

Ameerika teadlased väidavad, et Kuu kunagine magnetväli püsis vähemalt miljard aastat kauem, kui seni arvatud.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Teadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas

Ekstreemsed ilmaolud võivad aastaks 2100 nõuda igal aastal kuni 150 000 inimelu, kui kliimasoojenemise vastu midagi ette ei võeta, ennustavad teadlased.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

Haigekassa raport: tööriist, mis sattus valedesse kätesse

Nädal pärast seda, kui Haigekassa ravikvaliteeti hindav raport avalikuks sai, on mitmed haiglad endiselt täpsustavate andmete ootel, sest raport on järelduste tegemiseks puudulik. Kõige suurema kriitika alla langevad raporti tegemiseks kogutud andmed - vaid raviarvetele toetuv statistika on reaalsusest kaugel ja teeb ülekohut. Et taolist raportit üldse koostatakse, on haiglate hinnangul tänuväärne, samuti oodatakse igasügisest kokkusaamist haigekassaga, kuis raportis olev üksipulgi läbi arutatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.