Video: Noorte Teaduste Akadeemia asutamiskoosolek alustas tegevust ({{commentsTotal}})

{{1483515281000 | amCalendar}}

Täna kell 14 kogunes Eesti Teaduste Akadeemiasse üle 20 silmapaistva noore teadlase, kellest saavad Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) kuulub Eesti Teaduste Akadeemia (TA) juurde ning organisatsioonina on eesmärk pakkuda Teaduste akadeemiale sarnase funktsiooniga ühendust noorteadlastele.

Tänasel asutamiskoosolekul tutvustati ENTA põhiprintsiipe, mis on järgmised:

ENTA tegevus algatab Eesti Teaduste Akadeemia (TA) ja organisatsioon tegutseb TA juures mittetulundusühinguna.
ENTA on oma tegevuses iseseisev, kuid koordineerib oma tegevusi TA-ga.
ENTA hoolitseb noorteadlaste motivatsiooni ja võimaluste eest teadlaskarjääri arendada.
ENTA tõstab noorteadlaste ühiskondlikku aktiivsust ning võimaldab osaleda teadlaskarjääri kujundamisel.
ENTA pakub oma liikmete haridusele lisandväärtust erialaülese silmaringi laiendamise ja interdistiplinaarsete kontaktide ning võrgustike arendamise teel.
ENTA soodustab eri valdkonna teadlastest uurimisrühmade moodustamist ühisprojektide taotlemiseks ning elluviimiseks.

ENTA liikmeks on doktorikraadiga kuni 41-aastased noorteadlased ning liikmeskond ei peaks olema suurem kui 33 inimest. Valitud kogu koostab ENTA põhikirja, mille kinnitab TA juhatus.

TA poolelt hakkab koostööd kahe organisatsiooni vahel koordineerima kaks akadeemikut. Nendeks on praegu Peeter Saari ja Margus Lopp, kes on nõuandjad, kuid ei oma hääleõigust ENTA otsuste tegemisel.

ENTA taustast

Ehkki idee teha ka Eesti noorteadlasi ühendav organisatsioon oli olemas juba varem, tutvustati seda esimest korda aasta eest toimunud konverentsil, kus välismaal töötavad Eesti Noorteadlased tegid Tallinnas oma teadustöö tutvustuseks konverentsi.

Asutajaliikmeid on kokku 29. Nende hulgas on nii neid, kes teinud oma doktorikraadi Eestis, kuid kes praegu on näiteks järeldoktorantuuris välismaal, kuid ka neid, kelle haridus ja teadustee on saanud alguse välismaal ning kes praegu töötavad siin.

Asutajaliikmete esitamisel lähtuti põhimõttest, mis sarnaneb akadeemikute valimisega: asutajaliikmeteks olevad noorteadlased on esitanud kõik Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid ja teadusasutused. Iga asutajaliikme lühitutvustuse leiab ERR Novaatori Eesti Teaduste Akadeemia erilehelt.

 



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.