Sipelgas oskab õiget tööriista valida ({{commentsTotal}})

Tundub, et mõned sipelgad on veel targemad, kui me seni arvasime.

Enamasti arvatakse, et peale inimese taipavad tööriistu kasutada peamiselt ainult ahvid ja linnud, aga ungari, prantsuse ja briti teadlaste uuringust ilmneb, et mõnda liiki sipelgad mitte ainult et kasuta vaid tööriistu, vaid oskavad järele proovida ka uudseid riistu ja valida nende seast parajasti käsil olevaks tööülesandeks välja sobivaima.

István Maák Szeged ülikoolist ja ta kolleegid pakkusid sipelgatele mitmes kangusastmes veega segatud mett ja sinna kõrvale mitmesuguseid vedeliku kaasaskandmist hõlbustavaid vahendeid – käsnatükikesi, poorse paberi tükikesi, liivateri jm.

Nad kirjutavad ajakirjas Animal Behaviour, et sipelgad katsetasid pakutud vahendeid ja valisid välja need, mida oli kõige lihtsam kasutada ja mis võtsid enda külge ka piisaval hulgal vedelikku. Sipelgad proovisid ja kasutasid ka käsna ja paberit, ehkki nad nende materjalidega oma looduslikus elukeskkonnas kokku ei puutu. See näitab, et sipelgad oskavad uusi tööriistu kasutama õppida hoolimata sellest, et nende aju pole kuigi suur.

See, et mõned sipelgad oskavad vedeliku pessa kandmiseks käepäraseid vahendeid kasutada, oli teada ennegi, kuid nüüd on siis avastatud, et sipelgad oskavad enda jaoks täiesti uudseid esemeid enda jaoks võimalike tööriistadena tuvastada ja kasutusele võtta.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: