Kristjan Port: isesõitvad autod pikendavad organi ootejärjekordi ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Hartwig HKD/Creative Commons

Levinud meeleolude põhjal iseloomustasid lõppenud aastat ebameeldivad üllatused. Heade uue aasta soovide kiuste kõlavad needki paljudele õõnsatena ja on pigem omakorda eesootava suhtes äreva vestluse käivitajaks. Samas peaks ju kõige halva keskel kellelgi hästi minema.

Hea äratundmine paistab muutuvat aga keerulisemaks ja on ühendatud seostega, mis tirivad ettenägemise võimete puudulikkuse pimedusest päevavalgele igasuguseid üllatusi. Seoste nägemine nõuab harjutamist. Ühe hea harjutusena sobib veebiajakirjas Slate Ian Adamsi ja Anne Hobsoni analüüs autonoomsete autode mõjust organidoonoritele.

Esmapilgul on raske leida mõttelõngu, mis ühendaksid omavahel näiteks neerupuudulikkusega patsiendid ja käimasoleva uue põlvkonna sõidukite muutmise selliseks, mis muudab kõik inimesed, sh senised autot juhtinud isikud kaassõitjateks.

Esmalt elundite doonorluse vajadusest. Esimene edukas neeru siirdamine leidis aset 60 aasta eest. Alanud aasta lõpus möödub 50 aastat esimesest edukast südame siirdamisest. Koos nimetatutega osatakse siirdada mitmeid eluks vajalikke organeid nagu maks, kopsud, kõhu- ja harknääre, millele lisaks võib ühelt isikult teisele siirdada kudesid nagu nahk, luud ning kõõlused, silma võrkkest ja isegi kogu nägu.

USA umbes 300 miljonist elanikust sureb elundite siirdamise ootejärjekorras igal aastal 6500 patsienti. Puuduliku talitlusega elundite tõttu eluohtlikus seisundis isikutena on siirdamise ootejärjekorras umbes 120 000 ameeriklast. Osaliselt tänu sõjajärgse suure põlvkonna vananemisele ja eluea pikenemisele on pelgalt selle sajandi jooksul elundi siirdamise ootajate järjekord pikenenud kaks korda. Olukord halveneb. Näiteks neeru- ning maksahaiguste tagajärjel sureb rohkem inimesi kui eesnäärme- ja rinnavähi tõttu. Osa neist kurbadest juhtumitest oleks välditavad elundisiirdamise abil.

Kurbade juhtumitega jätkates, USA-s saab liiklusõnnetustes igal aastal surma umbes 35 000 inimest. Liiklusõnnetuste analüüsi põhjal hinnatakse inimliku vea osakaaluks umbes 94 protsenti. Iga viies elundisiirdamine toimub liiklusõnnetuses hukkunult saadud südame, neeru, maksa või muu elundi ja koega. Seetõttu leiab autjuhilube väljastavates büroodes tihti üleskutseid registreerida end kurva juhtumi puhul organidoonorina, et anda eluvõimalus kellelegi teistmoodi saatuse poolt hüljatule.

Nähtuse varjupooleks on maailmas leviv organitega kaubitsemise must turg, kui hukkunutelt ja mõnikord isegi elavatelt röövitakse elundeid ja siirdatakse kuritegelikult korraldatud operatsioonidega maksujõulistele hädalistele. Hinnanguliselt sooritatakse maailmas igal aastal umbes 10 000 taolist siirdamist. Olukord on pingeline ja vastuolu kasvab.

Üllatavalt ähvardab siirdatavate organipuudust kasvatada autonoomsete sõidukite levik. Ümbrust väsimatult jälgivate andurite ja ohutu liiklemise reegleid jälgivate algoritmidega autonoomsete sõidukite puhul eeldatakse liiklusohutuse olulist paranemist. USA suure autoturu murdmiseks peavad lubadused olema märkimisväärsed nagu näiteks lubadused vähendada surmaga lõppevate liiklusõnnetuste arvu üle 90 protsenti. Mõned lubavad selle näitaja viia nulli.

See on kindlasti suurepärane, aga samas kurb lubadus elundisiirdamise järjekorras olijatele. Loomulikult ei soovi keegi neist autoõnnetusi, aga samas pole ka nende valida, kellelt ja mis oludes nad vajaliku organi saavad. Mõttelises Exceli tabelis kasvab vahe siirdatavate elundite saadavuse ja neid ootavate patsientide vahel. Põhjuseks on autonoomsed sõidukid. Kui paljudes tervishoiu mõttetalgutes sellise seose peale tullakse?

Masendava meeleolu keskel sobivalt morbiidse puändina leiab lugeja mainitud Slate'i artikli järel järgmise kirjutise pealkirjaga, milles käsitletakse hetkel testimisel oleva autonoomse sõiduki pööramise meetodit, mis on jalgratturitele eluohtlik. Lootkem siiski, et elundisiirdamisdeemon ei otsi sel teel uusi ohvreid. Head uut aastat!

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
Harilik lambaseenik, Albatrellus ovinus.

Galerii: testi end, kas tunned neid Eesti seeni?

Tartu ülikooli loodusmuuseumi seenenäitus andis võimaluse iga-sügiseselt taas tutvuda nii Eesti kui maailma seenerikkusega. Vaata seenenäituse galeriid ja testi kui paljusid neist Põlvamaalt korjatud seentest ise ära tunneksid.

kõik eesti teaduse hindamisraportist
On lihtne välja mõelda keerulisi asju.

Geniaalsust tunneb lihtsate asjade täiustamisest

Keerulistest asjadest on lihtne unistada, lihtsaid asju aga keeruline innoveerida, tõdeb Kristjan Port saates "Portaal" ulmelise mahlapressi ehitanud ja 120 miljoni dollari suuruse kapitali kokku ajanud iduettevõtte Juicero pankroti valguses.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: