Kristjan Port: isesõitvad autod pikendavad organi ootejärjekordi ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Hartwig HKD/Creative Commons

Levinud meeleolude põhjal iseloomustasid lõppenud aastat ebameeldivad üllatused. Heade uue aasta soovide kiuste kõlavad needki paljudele õõnsatena ja on pigem omakorda eesootava suhtes äreva vestluse käivitajaks. Samas peaks ju kõige halva keskel kellelgi hästi minema.

Hea äratundmine paistab muutuvat aga keerulisemaks ja on ühendatud seostega, mis tirivad ettenägemise võimete puudulikkuse pimedusest päevavalgele igasuguseid üllatusi. Seoste nägemine nõuab harjutamist. Ühe hea harjutusena sobib veebiajakirjas Slate Ian Adamsi ja Anne Hobsoni analüüs autonoomsete autode mõjust organidoonoritele.

Esmapilgul on raske leida mõttelõngu, mis ühendaksid omavahel näiteks neerupuudulikkusega patsiendid ja käimasoleva uue põlvkonna sõidukite muutmise selliseks, mis muudab kõik inimesed, sh senised autot juhtinud isikud kaassõitjateks.

Esmalt elundite doonorluse vajadusest. Esimene edukas neeru siirdamine leidis aset 60 aasta eest. Alanud aasta lõpus möödub 50 aastat esimesest edukast südame siirdamisest. Koos nimetatutega osatakse siirdada mitmeid eluks vajalikke organeid nagu maks, kopsud, kõhu- ja harknääre, millele lisaks võib ühelt isikult teisele siirdada kudesid nagu nahk, luud ning kõõlused, silma võrkkest ja isegi kogu nägu.

USA umbes 300 miljonist elanikust sureb elundite siirdamise ootejärjekorras igal aastal 6500 patsienti. Puuduliku talitlusega elundite tõttu eluohtlikus seisundis isikutena on siirdamise ootejärjekorras umbes 120 000 ameeriklast. Osaliselt tänu sõjajärgse suure põlvkonna vananemisele ja eluea pikenemisele on pelgalt selle sajandi jooksul elundi siirdamise ootajate järjekord pikenenud kaks korda. Olukord halveneb. Näiteks neeru- ning maksahaiguste tagajärjel sureb rohkem inimesi kui eesnäärme- ja rinnavähi tõttu. Osa neist kurbadest juhtumitest oleks välditavad elundisiirdamise abil.

Kurbade juhtumitega jätkates, USA-s saab liiklusõnnetustes igal aastal surma umbes 35 000 inimest. Liiklusõnnetuste analüüsi põhjal hinnatakse inimliku vea osakaaluks umbes 94 protsenti. Iga viies elundisiirdamine toimub liiklusõnnetuses hukkunult saadud südame, neeru, maksa või muu elundi ja koega. Seetõttu leiab autjuhilube väljastavates büroodes tihti üleskutseid registreerida end kurva juhtumi puhul organidoonorina, et anda eluvõimalus kellelegi teistmoodi saatuse poolt hüljatule.

Nähtuse varjupooleks on maailmas leviv organitega kaubitsemise must turg, kui hukkunutelt ja mõnikord isegi elavatelt röövitakse elundeid ja siirdatakse kuritegelikult korraldatud operatsioonidega maksujõulistele hädalistele. Hinnanguliselt sooritatakse maailmas igal aastal umbes 10 000 taolist siirdamist. Olukord on pingeline ja vastuolu kasvab.

Üllatavalt ähvardab siirdatavate organipuudust kasvatada autonoomsete sõidukite levik. Ümbrust väsimatult jälgivate andurite ja ohutu liiklemise reegleid jälgivate algoritmidega autonoomsete sõidukite puhul eeldatakse liiklusohutuse olulist paranemist. USA suure autoturu murdmiseks peavad lubadused olema märkimisväärsed nagu näiteks lubadused vähendada surmaga lõppevate liiklusõnnetuste arvu üle 90 protsenti. Mõned lubavad selle näitaja viia nulli.

See on kindlasti suurepärane, aga samas kurb lubadus elundisiirdamise järjekorras olijatele. Loomulikult ei soovi keegi neist autoõnnetusi, aga samas pole ka nende valida, kellelt ja mis oludes nad vajaliku organi saavad. Mõttelises Exceli tabelis kasvab vahe siirdatavate elundite saadavuse ja neid ootavate patsientide vahel. Põhjuseks on autonoomsed sõidukid. Kui paljudes tervishoiu mõttetalgutes sellise seose peale tullakse?

Masendava meeleolu keskel sobivalt morbiidse puändina leiab lugeja mainitud Slate'i artikli järel järgmise kirjutise pealkirjaga, milles käsitletakse hetkel testimisel oleva autonoomse sõiduki pööramise meetodit, mis on jalgratturitele eluohtlik. Lootkem siiski, et elundisiirdamisdeemon ei otsi sel teel uusi ohvreid. Head uut aastat!

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.