Kristjan Port: Prantsusmaa asus kaitsma töövõtjate isiklikku aega ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Thad Zajdowicz/Creative Commons

Tehnoloogia areng muudab senise elu korraldust ja muutuste teel tõstatab rea küsimusi. Näiteks, kas islamiusulisel on sobilik WC külastamise ajal kasutada nutitelefoni, et tõhustada ajakasutust ja klaarida Facebooki uuendamise ajal mitu asja ühe korraga. Vastust sellele küsimusele peab otsima internetist, sest vanades ürikutes puuduvad viited moodsale tehnoloogiale.

Kanadas, Toronto imami dr Wael Shehabi nõuanne lähtub islamietiketi eeldusest, mille järgi on usklikul soovitav asjalkäimise kohta külastades jälgida teatud reegleid. Enne sisenemist on asjakohane pöörduda kõigevägevama poole palvega saada varju mees- või naisdeemonite eest. Väljudes peab Teda tänama.

WC-s viibimise ajal toimuva osas osutab imaam islami õpetlaste konsensusele, et siis ei ole mõistlik rääkida, kuna farishta ehk inglid jälgivad ja jutt võib neid pahandada. Imaam nõustab, et ülekantud tähenduses puudutab sama keeld ka vaikivat vestlust näiteks lühisõnumite kirjutamise, suhtlusvõrgustike vaatamise või interneti lehitsemise vormis.

Ilmalike või muus usus inimeste puhul on tualett kaotamas puhkeruumi omadusi. Eelmise aasta kevadel 940 ameeriklasega korraldatud uuringu järgi kirjutab ja loeb 38 protsenti selle ruumi külastamise ajal nutitelefonis e-kirju. Uuringu teostajate hinnangul valetas umbes 62 protsenti vastajatest, et nemad pole seda teinud. Probleem pole siiski valetajate kinnipüüdmises ega religioossetest tavadest kinnipidamises, vaid küsimuses, miks ei anna sideseadmed enam asu pühaks peetud paikades.

Üheks põhjuseks on kindlasti töö tegemise viiside muutumine ja vajadus olla ööpäevaringses ühenduses. See omakorda tähendab, et töö leiab inimesed ülesse ka puhkehetkedel. Asukohti ja aega valimata kannatab isikute vabadus ja kasvab stress. Lisaks kuhjuvad õiguslikud probleemid, kui tööajaväliselt vastamata e-kiri võib põhjustada pahandusi. Peale töiste probleemidele sünnitab pideva valveloleku vajadus riske tervisele ning kahjustab pere- ja sotsiaalseid suhteid. Näiteks võib telefone kontrollivaid inimesi märgata kontsertidel, restoranides jmt.

Olukord muutub üha tõsisemaks ega paista ise reguleeruvat. Seetõttu on mõnes riigis hakatud inimeste isiklikku aega elektrooniliste seadmete eest kaitsma. Ühena esimestest uuendas tööseadust Prantsusmaa. Täiendatud redaktsioonis nähakse ette töövõtjale õigus ühendada end töö aja lõppedes töö infovoost lahti. Seadus on paindlik kellaaegade suhtes, jättes detailid kokkuleppe objektiks. Samas kohustatakse tööandjat looma töövõtja vaba aega töiste ühenduste eest kaitsvad mehhanismid. Seaduse muudatusettepanek tehti möödunud suvel ja seda peetakse töövõtjate võiduks.

Töö vaba aega tungimise probleem ei mõjuta kõiki ühtmoodi ja võib kellelegi tunduda tühisena ega vääriks nende arvetes seaduse abil reguleerimist. Paraku oleks individuaalselt käitumist muutes seda raske saavutada, sest üksikult tegutsemist muutes oleks tegemist riskikäitumisega, kahjustades nii oma konkurentsivõimet kui ka põhjustades potentsiaalseid probleeme ka tööandjale, kelle kliendid võibolla eeldavad katkematut suhtlemist. Riiklik seadus informeerib samaaegselt kõiki huvitatud osapooli sarnaselt alguses näiteks toodud islamikombestikuga, mis ei kuulu vaidlemisele ja mille ülest kontrolli tagavad farishtad ehk inglid või seadusesilm.

Prantslaste seadus hakkas kehtima uuest aastast ehk praktiliselt alanud nädalast. Seega algas huvitav eksperiment, millel võivad olla laiemad tagajärjed. Paljud ettevõtted on hakanud kasumi kõrval märkama hooliva keskkonna kasulikku mõju konkurentsivõimele. Järelikult võib eeskuju nakatada teisi riike või suuri piiriüleseid ettevõtteid.

Häid praktikaid alles otsitakse ja seaduses ettenähtud kokkuleppeid alles hakatakse sõlmima. Mõnedes töökohtades on need juba saavutatud ja on olemas isegi praktikaid milles tööandja kustutab puhkuse ajal töötaja postkasti saabunud kirjad. Loodetavasti ei pea keegi kaugtöötegija pöörduma rahu tagamiseks islamiusku.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.