Kristjan Port: Prantsusmaa asus kaitsma töövõtjate isiklikku aega ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Thad Zajdowicz/Creative Commons

Tehnoloogia areng muudab senise elu korraldust ja muutuste teel tõstatab rea küsimusi. Näiteks, kas islamiusulisel on sobilik WC külastamise ajal kasutada nutitelefoni, et tõhustada ajakasutust ja klaarida Facebooki uuendamise ajal mitu asja ühe korraga. Vastust sellele küsimusele peab otsima internetist, sest vanades ürikutes puuduvad viited moodsale tehnoloogiale.

Kanadas, Toronto imami dr Wael Shehabi nõuanne lähtub islamietiketi eeldusest, mille järgi on usklikul soovitav asjalkäimise kohta külastades jälgida teatud reegleid. Enne sisenemist on asjakohane pöörduda kõigevägevama poole palvega saada varju mees- või naisdeemonite eest. Väljudes peab Teda tänama.

WC-s viibimise ajal toimuva osas osutab imaam islami õpetlaste konsensusele, et siis ei ole mõistlik rääkida, kuna farishta ehk inglid jälgivad ja jutt võib neid pahandada. Imaam nõustab, et ülekantud tähenduses puudutab sama keeld ka vaikivat vestlust näiteks lühisõnumite kirjutamise, suhtlusvõrgustike vaatamise või interneti lehitsemise vormis.

Ilmalike või muus usus inimeste puhul on tualett kaotamas puhkeruumi omadusi. Eelmise aasta kevadel 940 ameeriklasega korraldatud uuringu järgi kirjutab ja loeb 38 protsenti selle ruumi külastamise ajal nutitelefonis e-kirju. Uuringu teostajate hinnangul valetas umbes 62 protsenti vastajatest, et nemad pole seda teinud. Probleem pole siiski valetajate kinnipüüdmises ega religioossetest tavadest kinnipidamises, vaid küsimuses, miks ei anna sideseadmed enam asu pühaks peetud paikades.

Üheks põhjuseks on kindlasti töö tegemise viiside muutumine ja vajadus olla ööpäevaringses ühenduses. See omakorda tähendab, et töö leiab inimesed ülesse ka puhkehetkedel. Asukohti ja aega valimata kannatab isikute vabadus ja kasvab stress. Lisaks kuhjuvad õiguslikud probleemid, kui tööajaväliselt vastamata e-kiri võib põhjustada pahandusi. Peale töiste probleemidele sünnitab pideva valveloleku vajadus riske tervisele ning kahjustab pere- ja sotsiaalseid suhteid. Näiteks võib telefone kontrollivaid inimesi märgata kontsertidel, restoranides jmt.

Olukord muutub üha tõsisemaks ega paista ise reguleeruvat. Seetõttu on mõnes riigis hakatud inimeste isiklikku aega elektrooniliste seadmete eest kaitsma. Ühena esimestest uuendas tööseadust Prantsusmaa. Täiendatud redaktsioonis nähakse ette töövõtjale õigus ühendada end töö aja lõppedes töö infovoost lahti. Seadus on paindlik kellaaegade suhtes, jättes detailid kokkuleppe objektiks. Samas kohustatakse tööandjat looma töövõtja vaba aega töiste ühenduste eest kaitsvad mehhanismid. Seaduse muudatusettepanek tehti möödunud suvel ja seda peetakse töövõtjate võiduks.

Töö vaba aega tungimise probleem ei mõjuta kõiki ühtmoodi ja võib kellelegi tunduda tühisena ega vääriks nende arvetes seaduse abil reguleerimist. Paraku oleks individuaalselt käitumist muutes seda raske saavutada, sest üksikult tegutsemist muutes oleks tegemist riskikäitumisega, kahjustades nii oma konkurentsivõimet kui ka põhjustades potentsiaalseid probleeme ka tööandjale, kelle kliendid võibolla eeldavad katkematut suhtlemist. Riiklik seadus informeerib samaaegselt kõiki huvitatud osapooli sarnaselt alguses näiteks toodud islamikombestikuga, mis ei kuulu vaidlemisele ja mille ülest kontrolli tagavad farishtad ehk inglid või seadusesilm.

Prantslaste seadus hakkas kehtima uuest aastast ehk praktiliselt alanud nädalast. Seega algas huvitav eksperiment, millel võivad olla laiemad tagajärjed. Paljud ettevõtted on hakanud kasumi kõrval märkama hooliva keskkonna kasulikku mõju konkurentsivõimele. Järelikult võib eeskuju nakatada teisi riike või suuri piiriüleseid ettevõtteid.

Häid praktikaid alles otsitakse ja seaduses ettenähtud kokkuleppeid alles hakatakse sõlmima. Mõnedes töökohtades on need juba saavutatud ja on olemas isegi praktikaid milles tööandja kustutab puhkuse ajal töötaja postkasti saabunud kirjad. Loodetavasti ei pea keegi kaugtöötegija pöörduma rahu tagamiseks islamiusku.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos.
Tähelepanuväärt leid: Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos

Paljud eestlased e-hääletavad kahekesi, kas koos elukaaslase või täisealise lapsega. Sellisele järeldusele jõudsid Tartu ülikooli Johan Skytte instituudi poliitikauurijad, kui otsisid vastus küsimusele, kas internetis hääletamine muudab valimised vähem sotsiaalseks.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.