Matemaatika riigieksamilt kaob ühisosa ({{commentsTotal}})

Sel kevadel koostatakse lai ja kitsas matemaatikaeksam teistmoodi, ilma ühisosata.

Viimased kolm aastat on gümnaasiumilõpetajad pidanud valima laia ja kitsa matemaatikaeksami vahel. Sisuliselt on aga vaid pool eksamist olnud vastav aine erinevale raskusastmele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Teine pool eksamist on seni olnud mõlemal versioonil ühine ehk lähtunud ainult lihtsama, kitsa matemaatika ainekavast. Selline korraldus on muutnud eksamiülesanded etteaimatavaks ja ei anna tõest pilti koolilõpetajate tegelikest teadmistest.

Seetõttu koostatakse juba sel kevadel laia ja kitsa matemaatika riigieksamid teistmoodi, ilma ühisosata.

"Need eksamid ei erista praegu piisavalt, mis ongi seotud selle ühisosaga. Kui meil mingi hulk, mingi maht eksamist on võetud ära ühisosa ülesannete alla, siis näiteks nende õpilaste puhul, kes on tegelikult läbinud laia matemaatika eksami, jääb väiksem osa selleks võimaluseks, et neid juba omavahel eristada. See eksam võiks olla keerukam, et see ülemine ots oleks ka eristatud," selgitas haridus- ja teadusministeeriumi välishindamise osakonna juhataja Kristin Hollo.

Toimetaja: Merili Nael



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Kust pärines Tšeljabinski meteoor?

Meteoorkehad lõhkevad sissetunginud õhu survel

Kosmosest tuleb Maa peale palju kraami, iga päev umbes 60 tonni kosmilist tolmu ja 10 grammist raskemaid meteoorkehi igal aastal umbes 50 000 tonni. Suuri kehi nagu 2013. aasta Tšeljabinski meteoorkeha langeb Maale õnneks suhteliselt harva. Nüüd selgub aga värskest teadustööst, et Maa atmosfäär kaitseb Maa pinda kosmosekivide eest veel paremini, kui seni arvatud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: