Keeled takistavad teadmiste levikut   ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Jaanus Lensment/Postimees/Scanpix

Inglise keel on praegu üleilmse teaduse ühiskeel ehk lingua franca. Jääb mulje, et kõik suuremad teadusajakirjad avaldavad artikleid inglise keeles, kuigi uuringud pärinevad erinevatest keeleruumidest.

Uus uuring näitab, et enam kui kolmandik teadusleidudest avaldatakse mõnes muus, mitte inglise keeles. See võib tähendada aga seda, et need leiud jäävad mujal maailmas märkamata ning tulemuseks on puudulik teadmiste levik. Kuigi maaimakeel, antud juhul inglise keel on tähtis, ei tasu teaduskogukonnal eeldada, et kõik tähtsamaid leide kirjeldatakse inglise keeles.

Cambridge’i ülikooli teadlased leiavad, et lisaks tähtsate uuringutulemuste leviku pärssimisele takistab keel teadusleidude jõudmist valdkonna inimesteni. Iga kord, kui mõni uuring avaldatakse vaid ühes keeles, tekitatakse teadmiste levikule barjäär.

Teadlased kutsuvad teadusajakirju üles lisama artiklite juurde uuringu põhileidude kokkuvõtted mitmes keeles. Samuti võiksid ülikoolid ja teadusrahastuse asutused uuringutulemuste leviku hindamisel arvesse võtta ka artiklite tõlkimist.

Kohalikud teadmised ei jõua kohalikeni

Barjäär töötab ka teistpidi: paljudes riikides avaldatakse teadusleide ainult inglise ja mitte kohalikus emakeeles. See on eriti suur probleem valdkondades, kus tähtis on kohalik kompetents ja teadmiste rakendamine – näiteks keskkonnateaduses.

Uuringu käigus uuriti näiteks inimesi, kes juhivad Hispaania looduskaitsealasid. Enam kui pooled küsitletud märkisid keele ühe probleemina, mis takistab värskemate teadusleidude rakendamist kaitsetegevuse juhtimisel.

Ingliskeelsetest otsingutest ei piisa

Teadlaste rühm testis ka keelekasutust teaduses. Nad vaatlesid üht suurimat teadusmaterjali avalikku andmebaasi, veebiplatvormi Google Scholar. Täpsemalt seal 2014. aasta jooksul 16 keeles ilmunud looduse mitmekesisuse kaitsmise uuringuid. Enam kui 75 000 dokumendist (artiklid, raamatud, teesid) 35 protsenti polnud ilmunud inglise keeles. Nendest suurem osa oli hispaania (12%) või portugali (10%) keeles. Hiinakeelsed olid kuus ja prantsuskeelsed oli kolm protsenti materjalidest. Lisaks leiti tuhandeid värskeid loodushoiu-uuringuid teistes keeltes.

Juhuvalimist nähtus, et keskmiselt sisaldasid vaid pool teistes keeltes ilmunud dokumentidest ka ingliskeelset kokkuvõtet. See tähendab, et ligi 13 000 looduskaitset puudutavat teadusdokumenti, mis ilmusid 2014. aastal, pole ingliskeelsete otsisõnadega leitavad.

Lüngad teadmistes

Barjääri tulemusel võidakse eelistada uuringuid, mis on ilmunud inglise keeles. See aga toob kaasa nende tulemuste rõhuva esindatuse, mida peetakse positiivseks ehk “statistiliselt tähtsaks”, kuna need ilmuvad suurema tõenäosusega ingliskeelsetes ja suure mõjuga ajakirjades.

Lisaks jääb ingliskeelsete otsingute tõttu märkamata teave, mis on omane riikidele, kus inglise keel pole riigikeel. Nii tekivad lüngad, laiema üldsuseni ei jõua tähtsad teadmised näiteks kohalikest loomaliikidest, nende levilast ja ökosüsteemist.

Samasugused lüngad tekivad ka haiguste ja meditsiini valdkonnas. Ilmekas näide on Hiinas ilmunud esialgsed raportid sigadel levivast linnugripist – need andmed ei jõudnud alguses rahvusvaheliste asutusteni, sealhulgas ka WHO ja ÜRO ekspertideni, kuna artiklid ilmusid alguses vaid hiinakeelsetes ajakirjades.

Lahenduste otsimine on seni loid

Teadlaste sõnul on põhiliseks probleemiks see, et liiga vähesed üritavad seda probleemi lahendada. Ingliskeelsed teadlased kalduvad eeldama, et kogu tähtis teave on inglise keeles kättesaadav. Kuid uuring näitab, et nii see pole. Teisalt kipuvad ka muu emakeelega teadlased pidama uuringu inglise keeles avaldamist prioriteediks – nii ignoreeritakse teadustulemuste levikut ja kommunikeerimist mitte-ingliskeelses maailmas.

Uuringu autorid leiavad, et artikleid üleilmselt retsenseerides või andmebaase luues võidaks diskussiooni kaasata ka paljusid teisi keeli. Miinimumnõue oleks hispaania, portugali, hiina ja prantsuse keel, mis haaravad valdava osa mitte-ingliskeelsetest teadusdokumentidest. Mitmekeelne tõlge on eriti vajalik juhtudel, kus teadustöö puudutab valdkondi, mis on tähtis üleilmselt ja piirkonnis, kus inglise keel pole emakeel.

Toimetaja: Virgo Siil



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: