Hoiatus: poes müüdav õnnetina sisaldab tervisele ohtlikku pliid ({{commentsTotal}})

Poes müüdav õnnetina, mis tegelikult sisaldab enamikus hoopis tervisele ohtlikku pliid.
Poes müüdav õnnetina, mis tegelikult sisaldab enamikus hoopis tervisele ohtlikku pliid. Autor/allikas: Ragnar Saage/Tartu ülikool

Tartu ülikooli arheoloog Ragnar Saage ostis 2010. aastal poest hobuserauakujulised “õnnetina” kangid ning on nendega mitu aastat järjest õnne valanud. Kahe aasta eest osteti TÜ arheoloogia laborisse spektromeeter, mille kalibreerimisel sai “õnnetina” keemilist koostist analüüsitud ning selgus, et tegu on hoopis pliiga, mis on tervisele ohtlik.

Ragnar Saage kirjutas Facebooki selgituse, mis vahe on tinal ja pliil, kuidas see seostub õnnevalamisega ning miks tuleks nendesse poes müüdavatesse õnnevalamise tina, tegelikult pliikangidesse ettevaatlikult suhtuda.

Tina on juba pronksiajast kõrgelt hinnatud metall, mida lisaks vasega segamisele on kasutatud puhtal kujul. Ta on võrreldes pliiga märksa vähem mürgine ning tinast nõusid on seetõttu kasutatud aastatuhandeid. Ka ingliskeelne sõna konservi kohta on tin can, mis viitab sellele, et enne teraskonservide kasutuselevõttu olid konservid tinatatud.

Plii on samuti inimestele pikalt teada olnud metall ning Rooma riigi hiilgeajal kasutati seda ohtralt linnadesse vett toovates akveduktides, kuigi juba tolleaegsed autorid on viidanud tema tervist kahjustavale toimele.

Tänapäeval püütakse leida viise, et inimesed puutuksid võimalikult vähe pliiga kokku. Näiteks just seetõttu kasutatakse pliivaba kütust ning värvipigmente.

Kõige suurem oht lastele ja rasedatele

Pliimürgitus on aga kõige ohtlikum rasedatele ja lastele. Mürgituse sümptomid on peavalu, ärrituvus, agressiivsus, mäluprobleemid, käte värisemine. Lootel põhjustab see aga intelektihäireid, täiskasvanud inimtestel viljatust. Raskematel juhtudel võim mürgitus lõppeda aneemia, kooma või surmaga.

Lapsed on aga tihti kõige innukamad õnnevalajad.

Ragnar Saage tegi sel nädalal tiiru Tartu poodides, et vaadata mida sisaldab seal saadaval olev „õnnetina“. Kolm poodi, kus „õnnetina“ müüdi olid Koduekstra, K-Rauta ja Prisma – kõigis saadaval sama toode. Selle nimi on „Uueaasta õnneraud“, mis pakendil märgitud koostise järgi on umbes 96% plii ja 4% tina. Pakendilt leiab järgmised juhised:

„Kasuta metalli sulatamisel ja valamisel kaitseprille. Täida lauanõu (u 7 l) puhta veega. Veendu, et kõik oleks nõust turvalises kauguses. Aseta õnneraud sulatuskopsikusse ja sulata metalli, kuni see on sulanud, aga ära kuumuta üle. Kalla sulametall 10 cm kõrguselt veepinnast nõusse. Valatis tuleb käidelda nõuetekohaselt. See toode sisaldab pliid.“

Ohutusjuhend on puudulik

Kui lähtuda plii käitlemise ohutusnõuetest labori standardite järgi, siis on pakendil märgitud ohutusnõuded puudulikud.

Pliid tuleks käidelda kandes kindaid, kaitseprille ja hingamisteede kaitsevahendeid ning toiminguid teha hästi ventileeritud tingimustes. Lisaks, tuleb valamisel pausi tegemisel ja töö lõpetamisel käsi pesta.

Isegi kui plii sulatamisel tekkinud aur on vähene ning kõik pliid katsunud asjaosalised pesevad pärast oma käed puhtaks ning ükski laps ei pane värskelt valatud pliitükki endale suhu, siis on plii ikkagi väga mürgine veeorganismidele, kelleni jõuab meie heitvesi.

„Õnnetina“ valamisel tekib enamasti hulganisti palju pisikesi pliikuule, mis sageli kallatakse peale õnnevalamist koos veega kanalisatsiooni. Tegelikult peab aga pliivalamise jääke käitlema kui keskkonnaohtlikke aineid, mille kohta selle toote pakend on suhteliselt napisõnaline.

Plii on iseenesest tänapäeva metallurgiatööstuses laialdast kasutust leidev metall, hädad tekivadki tööohutus- ja jäätmekäitlusnõuete mittetäitmisel.

Seda kõike annab aga hõlpsasti vältida kui õnne valamisel kasutada tina, leiab Ragnar Saage. Tina saab näiteks vanadest katkistest tinanõudest. Tinanõudel on reeglina põhja all märge millist tina on kasutatud. Samuti võib tina või otsida internetipoodidest metallilisel kujul.

Pealegi, õnneplii, mis ta ju koostise järgi ongi, kõlab umbes sama loogiliselt kui „tervisevähk“. Wikipedia järgi põhjustas plii 2013. aastal 853 000 surma ning arvatakse, et 0,6 protsenti maailma haigustest on põhjustatud pliimürgitusest.

“Millest sa tahad et sinu õnn tehtud oleks?” küsib Ragnar Saage.

Toimetaja: Marju Himma



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: dokumenti näitamata alale sisse ei pääse, seal olles aga on kõik vajalik olemas. Ispras asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: