Kristjan Port: ilus elu on juba järgmisest nädalast aasta võrra lähemal ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: davidnunn/Creative Commons

Taani Parlamendi liige Ida Auken avaldas Maailma Majandusfoorumi leheküljel oma nägemuse tulevikust. Ida elab ÜRO hinnangul kõige õnnelikumas riigis.

Aastatel 2012, 2013, 2015 kui viimati samalaadset riikide heaolu kirjeldavate andmete analüüsi tehti, oli Taani teisel kohal. Sellest aastast on riik esimene. Järelikult teevad nad midagi õigesti ja sealse poliitiku visioonikirjeldusel on rohkem kaalu kui mõne õnnetuma riigi esindajal.

Artikli pealkiri kutsub kõiki aastasse 2030 ja teatab, et siis ei oma juriidilises mõttes kirjutaja mitte midagi ja tal puudub privaatsus, aga see eest on elu parem kui eales. Ta kutsub kõiki mõtetes oma linna. Õigemini ''meie'' linna, sest tal puudub omand, mille kaudu linnast mõnd tükikest enda omaks pidada. Tal pole autot ega omandit eluasemele. Tal on küll koht, kus elada, aga selles olevaid asju ta ei oma ja isegi riided ei kuulu temale.

Karl Marx lööb hauas võidukalt kirstu kaane pihta, et end meelde tuletada, sest tegemist on paljuski tema nägemusega eraomandi kadumisest ja kommunismi saabumisest, kui iga üks saab hüvesid vastavalt vajadusele. Ida kirjelduses jääb Marx mainimata ja ta toetub oma maailma kirjeldamisel tehnoloogia arengule. Üheks tehnoloogilise progressi muutuseks on asjade kui toodete asendumine teenustega.

Sama joont on pikemat aega ajanud näiteks nii muusikatööstus kui ka tarkvaratootjad, kes ei luba sul poest ostetud helindit ega tarkvara teistele kopeerida, kuna füüsilises karbis asuvast käega kasutavast mäluseadmest hoolimata ostsid endale selle kauba immateriaalse osa kasutamise õiguse. Karbi ja plaadiga võidki teha mida iganes, aga muusikat ja tarkvara võid vaid kasutada. Analoogselt on auto omamine muutumas sõiduteenuseks, magamisase on hotelliteenus jne. Ida ei oma ühtegi füüsilist asja, aga ta on õnnelik nende kasutamise võimaluse üle.

Seejuures ei pea ta selle eest sentigi maksma ja süüa saab samuti tasuta. Järgnevate aastate jooksul peaksid kõik need asjadel põhinevad teenused muutuma tasuta kättesaadavateks. Ilma hinnata puudub põhjus nende omamiseks. Vähemalt ei oma me nii palju asju kui täna. Kindlasti on osadel asjadel emotsionaalne väärtus nagu näiteks mälestused jmt, kuid neist ei sunni meid keegi loobuma.

Taani poliitiku ennustuse järgi peaksime nägema esimese sammuna sideteenuse muutumist priiks. Seejärel kaob hinnasilt puhtalt energialt. Olgu siia julgustav kõrvalepõige Portugalist, kus lõppeva aasta mai kuus elas riik neli ja pool päeva ainult taastuvenergia allikatest ammutatud elektrienergiast. Tuul, vesi ja päike on tasuta. Jooksva aasta arvestuses on riik saanud neist allikatest 59 protsenti elektrienergiast, seda hoolimata suhteliselt vihmasest suvest. Euroopa Liidu eesmärk on saavutada majandusühenduses aastaks 2030 taastuvenergia osakaaluks 27 protsenti kogu elektrienergia tootmisest.

Järelikult on Ida Auken optimist, aga järsku jõuab Taani teistest ette. Oletama ei pea autode saatuse osas. Isejuhtivate autonoomsete sõidukite kasutamine vähendab autode arvu ja kaotab nende omamise huvi. Kõiki huvitab sõitmine, mitte hoovis sõiduootuses seisva auto väärtuse languse vaatamine. Võimalik, et muutub kogu liikluskorraldus ja autod seilavad osa teekonnast õhu kaudu. Järelikult peab klientide liikumisvajadusi paremini koordineerima ja siin ongi peidus üks tegur, mis hakkab meie privaatust murendama. Hinnates kõrgelt teenuste paindlikkust ja tasuta kasutust peame olema süsteemile paremini nähtavad.

Samal põhimõttel võid elada kõikjal, kus soovid, sest sa ei oma eluaset, vaid jagad neid paiku, kus tahad elada vastavalt süsteemi võimalustele teistega. Tänu jagamisele kasutatakse kõiki asju ja teenuseid palju tõhusamalt, loodust säästvamalt ning puudub vajadus ületootmiseks ning seetõttu ka poodideks. Asju valmistavad ja arendavad robotid. Inimesed lihtsalt elavad ja suhtlevad ega sõdi. Olgu siia lõppu veel lisatud, et Ray Kurzweili hinnangul peaksime samaks ajaks saavutama surematuse. Uuest nädalast oleme aasta võrra ilusale elule lähemal. Pidage vastu!

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.