TTÜ teadussekundid: tehismõistus tuleb tasapisi ({{commentsTotal}})

Isesõitvatest autodest ja maailma üle võtta ähvardavast tehismõistusest rääkivad uudised on muutunud juba tavapäraseks. Kuigi see kõik on veidi isegi tõsi, ei juhtu see väga ruttu, vaid sammhaaval ning inimestel kasulikul viisil, leiab Tallinna tehnikaülikooli võrgutarkvara professor Tanel Tammet

''Tallinna tehnikaülikoolis tegelevad tehisintellektiga küllaltki paljud inimesed just selles võtmes, et me teeme väikesi asju erinevate praktiliste süsteemide sisse ja mõtlema välja, kuidas neid paremaks teha,'' selgitas professor.

Üheks peamiseks uurimissuunaks on, kuidas kirjeldada ebakindlaid teadmisi. Teisisõnu olukorda, kus teadmise õiguses ei olda täiesti kindlad ehk see peab mõnikord paika, kuid sel on erandeid. Samal ajal tuleb aga taolist teavet vahetada erinevate andmebaaside ja sensorite vahel ning teha erinevaid järeldusi.

''Tuleb otsustada, mis järeldusi me pigem eelistame teha ja mida mitte. Selle kõige tulemus oleks lihtsalt see, et me saame natuke targema tarkvara, mis suudab natukene rohkem teha. Needsamad meie ümber olevad tarkvarasüsteemid, masinad ja robotid muutuvad kogu aeg veidi targemaks, nii et sul ei ole vaja kogu aeg nende tegevusse sekkuda,'' lisas Tammet.

Nii pole süsteemidel küll viie või kümne aasta pärast õiget tehismõistust, kuid need vajavad praegusest inimese abi praegusest vähem. ''Mis on aga paarisaja aasta pärast, ei oska keegi ette kujutada,'' mõtiskles professor.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hiired on inimesi saatnud vähemalt 15 000 aastat

Koduhiired hakkasid inimestega külg-külje kõrval elama juba 15 000 aasta eest, tuhandeid aastaid enne põlluharimise leiutamist ning kasside ja koerte kodustamist.

Astronoomidel on sihikul Saturni ja Jupiteri jäised maailmad

Jupiteri ja Saturni jäiste kaaslaste uurimine võimaldab vastata küsimustele, kui äärmuslikes tingimustes võib (kasvõi algeline) elu kujuneda.

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.