Tumeainet on ajapikku vähemaks jäänud ({{commentsTotal}})

Tumeaine, mõistatusliku loomuga ollus, mida universumis on rohkem kui tavalist ainet, ei ole mitte ainult silmale nähtamatu, vaid tuleb välja, et osa temast võib olla ajapikku ka kaduma läinud.

Vene füüsikud väidavad, et tumeainet võib olla kahte sorti: üks sort on püsiv ja stabiilne, teine aga laguneb ajapikku.

Teadlased eesotsas Igor Tkatšoviga Venemaa Teaduste Akadeemia tuumauuringute instituudist kirjutavad ajakirjas Physical Review D, et tumeaine osalise lagunemisega saab seletada, miks mõned kosmoloogilised suurused on tänapäeva universumis teistsugused kui mõned sajad tuhanded aastat pärast Suurt Pauku.

Autorid on välja arvutanud, et ebastabiilseid ja lagunemisalteid tumeaineosakesi oli otse pärast Suurt Pauku kogu tumedast ainest kõige rohkem kaks kuni viis protsenti. Need kõik või mingi osa neist on tänaseks päevaks väidetavalt lagunenud teisteks osakesteks, näiteks neutriinodeks või ka muudeks, senitundmatuteks osakesteks, mis liiguvad loomuldasa kas valguse kiirusega või peaaegu valguse kiirusega.

Tkatšov ja kolleegid analüüsisid kosmoseteleskoobiga Planck kogutud andmeid kosmilise mikrolainetaustkiirguse kohta, mis täidab nagu tumeainegi kogu maailmakõiksuse, kuid on õnneks mõõteriistadega mõõdetav ja annab infot universumis valitsenud olude kohta umbes 378 000 aastat pärast Suurt Pauku, mil tekkisid esimesed aatomid.

Teadlased ei oska arvata, kui kiiresti tumeaine hulk kahanenud on. Nad ei välista, et tumeainet laguneb ka tänasel päeval ja tulevikuski üha edasi. Nii kaua kuni ainult selle stabiilne komponent on alles jäänud.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Kust pärines Tšeljabinski meteoor?

Meteoorkehad lõhkevad sissetunginud õhu survel

Kosmosest tuleb Maa peale palju kraami, iga päev umbes 60 tonni kosmilist tolmu ja 10 grammist raskemaid meteoorkehi igal aastal umbes 50 000 tonni. Suuri kehi nagu 2013. aasta Tšeljabinski meteoorkeha langeb Maale õnneks suhteliselt harva. Nüüd selgub aga värskest teadustööst, et Maa atmosfäär kaitseb Maa pinda kosmosekivide eest veel paremini, kui seni arvatud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: