Tumeainet on ajapikku vähemaks jäänud ({{commentsTotal}})

Tumeaine, mõistatusliku loomuga ollus, mida universumis on rohkem kui tavalist ainet, ei ole mitte ainult silmale nähtamatu, vaid tuleb välja, et osa temast võib olla ajapikku ka kaduma läinud.

Vene füüsikud väidavad, et tumeainet võib olla kahte sorti: üks sort on püsiv ja stabiilne, teine aga laguneb ajapikku.

Teadlased eesotsas Igor Tkatšoviga Venemaa Teaduste Akadeemia tuumauuringute instituudist kirjutavad ajakirjas Physical Review D, et tumeaine osalise lagunemisega saab seletada, miks mõned kosmoloogilised suurused on tänapäeva universumis teistsugused kui mõned sajad tuhanded aastat pärast Suurt Pauku.

Autorid on välja arvutanud, et ebastabiilseid ja lagunemisalteid tumeaineosakesi oli otse pärast Suurt Pauku kogu tumedast ainest kõige rohkem kaks kuni viis protsenti. Need kõik või mingi osa neist on tänaseks päevaks väidetavalt lagunenud teisteks osakesteks, näiteks neutriinodeks või ka muudeks, senitundmatuteks osakesteks, mis liiguvad loomuldasa kas valguse kiirusega või peaaegu valguse kiirusega.

Tkatšov ja kolleegid analüüsisid kosmoseteleskoobiga Planck kogutud andmeid kosmilise mikrolainetaustkiirguse kohta, mis täidab nagu tumeainegi kogu maailmakõiksuse, kuid on õnneks mõõteriistadega mõõdetav ja annab infot universumis valitsenud olude kohta umbes 378 000 aastat pärast Suurt Pauku, mil tekkisid esimesed aatomid.

Teadlased ei oska arvata, kui kiiresti tumeaine hulk kahanenud on. Nad ei välista, et tumeainet laguneb ka tänasel päeval ja tulevikuski üha edasi. Nii kaua kuni ainult selle stabiilne komponent on alles jäänud.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.