Paljude loomaliikide langus sai alguse tööstuslikust pöördest ({{commentsTotal}})

Mõnedki teadlased on hakanud väitma, et maakeral on alanud kuues suur eluslooduse väljasuremise laine, põhjuseks inimeste tegevus. Nüüd teatab rühm hiina ja ameerika teadlasi, et nende arvestuse järgi algas selgroogsete loomade arvukuse kiire langus juba 19. sajandi lõpus, kui industrialiseerumine on kõige täiemas hoos.

Just industrialiseerumine, tööstuse areng on uurimuse autorite sõnul kõige usutavam põhjus, miks hakkas tollal paljude selgroogseliikide arvukus kahanema. Selgroogsed on suur loomarühm, millesse kuuluvad kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad.

Haipeng Li Hiina Teaduste Akadeemiast analüüsis kolleegidega läbi tuhandeid teadusartikleid ja noppis nendest geeniandmeid 2764 loomaliigi kohta, kellest peetakse umbes kuutsada ohustatuks. Nad koostasid populatsioonigeneetilise arvutimudeli, mis näitas, millal ühe või teise liigi arvukuslangus algas. Selgus, et ohustatud liikide arvukus on viimase 120 aasta jooksul kahanenud keskmiselt 25 protsenti iga kümne aasta kohta.

Liigi arvukuse langedes kahaneb ka liigi geneetiline mitmekesisus. Li ja kaasautorid kirjutavad Ameerika Ühendriikide Rahvusliku teadusakadeemia toimetistes toimetistes, et looduskaitses tuleks üksikute liikide geenirikkuse alalhoidmise kõrval rohkem keskenduda ökosüsteemide ja elupaikade kaitsele.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.