Paljude loomaliikide langus sai alguse tööstuslikust pöördest ({{commentsTotal}})

Mõnedki teadlased on hakanud väitma, et maakeral on alanud kuues suur eluslooduse väljasuremise laine, põhjuseks inimeste tegevus. Nüüd teatab rühm hiina ja ameerika teadlasi, et nende arvestuse järgi algas selgroogsete loomade arvukuse kiire langus juba 19. sajandi lõpus, kui industrialiseerumine on kõige täiemas hoos.

Just industrialiseerumine, tööstuse areng on uurimuse autorite sõnul kõige usutavam põhjus, miks hakkas tollal paljude selgroogseliikide arvukus kahanema. Selgroogsed on suur loomarühm, millesse kuuluvad kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad.

Haipeng Li Hiina Teaduste Akadeemiast analüüsis kolleegidega läbi tuhandeid teadusartikleid ja noppis nendest geeniandmeid 2764 loomaliigi kohta, kellest peetakse umbes kuutsada ohustatuks. Nad koostasid populatsioonigeneetilise arvutimudeli, mis näitas, millal ühe või teise liigi arvukuslangus algas. Selgus, et ohustatud liikide arvukus on viimase 120 aasta jooksul kahanenud keskmiselt 25 protsenti iga kümne aasta kohta.

Liigi arvukuse langedes kahaneb ka liigi geneetiline mitmekesisus. Li ja kaasautorid kirjutavad Ameerika Ühendriikide Rahvusliku teadusakadeemia toimetistes toimetistes, et looduskaitses tuleks üksikute liikide geenirikkuse alalhoidmise kõrval rohkem keskenduda ökosüsteemide ja elupaikade kaitsele.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli.Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli.

Otse: digiühiskonna suur probleem – kuidas tagada loomingu autori huvid?

Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli peab täna kell 16.15 ülikooli aulas inauguratsiooniloengu "Kas digiühiskond vajab uut autoriõigust?".

Tänavuse immunoloogia päevaga rõhutatakse immunoglobuliin E ehk IgE antikeha olulisust allergiahaiguste olemuse mõistmises, diagnostikas ja ravis.Tänavuse immunoloogia päevaga rõhutatakse immunoglobuliin E ehk IgE antikeha olulisust allergiahaiguste olemuse mõistmises, diagnostikas ja ravis.
Kuidas avastati allergiad ja mis kasu meil nendest teadmistest praegu on?

Arusaam, et inimese veres peab leiduma molekul, mis on seotud allergiliste reaktsioonide tekkega ning mille kaudu võib allergia “üle kanduda” ühelt inimeselt teisele, tekkis juba 20. sajandi alguses, kirjutab Tartu Ülikooli allergoloogia-immunoloogia resident Maire Link tänavuse immunoloogia päeva lävel.

Reformierakonna üldkogu 2013. aasta juunis.
Saarts: edukas erakond oskab lõhesid ühiskonnas ära kasutada

Täna kaitseb Tallinna ülikoolis doktoritööd Tõnis Saarts, kelle doktoritöö näitab, et Balti riikide ühiskondlik struktuur, demograafilised mustrid ning ajalooline taustsüsteem vormivad olulisel määral erakonnasüsteeme.