Kristjan Port: California uued energiasäästu nõuded tõotavad tuua tulu ka Maarjamaale ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Louish Pixel/Creative Commons

Eelmisel aastal kulus Eestis elektrienergiat suurusjärgus 8,1 TWh. See näitaja sisaldab umbes 2,8 protsenti võrgukadusid 399 GWh näol.

USA California osariigis on kasutusel umbes 25 miljonit arvutimonitori, 23 miljonit sülearvutit ja 21 miljonit lauaarvutit. Mainitud arvutid ja arvutimonitorid tarbisid aastas 5,6 TWh elektrienergiat, ehk rohkem kui kaks kolmandikku sellest, mida kasutame meie kogu riigi käigus hoidmiseks.

Suured arvud aitavad näha väikeseid asju. Mõned sel moel avastatud väikestest asjadest osutuvad omakorda nähtutena suurteks. Nii suurteks, et nendega peab tõsiselt tegelema, mõjutades selle kaudu väikeseid riike nagu meie.

Detsembri teisel nädalal otsustas Californias energiaküsimuste eest vastutav valitsusorganisatsioon häältega 5-0 kehtestada reegli, millel on seaduslik mõju vaid nimetatud osariigi piirides. Samas oleks petlik mõtelda, et meid sealse viie ametniku otsus ei mõjuta. Mõjutab küll! Õnneks seekord heas suunas. Nimelt nähakse otsusega ette hoida sealse osariigi jaoks kokku sadu miljoneid dollareid. Tänu neile kulub ka meil vähem raha.

Jutt käib juba mainitud arvutite ja arvutimonitoride energiakulust. Nende tööshoidmiseks kasutatakse ära kolm protsenti kodusest ja seitse protsenti ettevõtete poolt kinni makstud elektrienergiast. Esialgu väheldastena tunduvad arvud võivadki eelarvetes paista petlikult väikestena, aga nagu juba öeldud, siis seda on rohkem kui kaks kolmandikku Maarjamaal kuluvast elektrienergiast. Just suurte arvude kaudu saab selgeks, kuidas muutuvad väikesed kokkuhoiu kohad mõne aastaga sadadeks miljoniteks dollariteks ja eurodeks.

California otsuse järgi peavad osariigis kasutatavad arvutid ja arvutimonitorid langetama energiakulu järgmise paari aasta pärast kolmandiku võrra ja viie aasta pärast juba poole võrra. Konkreetsemalt on selline eesmärk seotud lauaarvutitega, millest 77 protsenti on pidevalt sisse lülitatud, seistes samal ajal kaks kolmandikku mitte midagi tehes. Kuna lauaarvutid kulutavad sülearvutitega võrreldes keskmiselt neli korda rohkem elektrienergiat, siis on nende omanike ja nende kaudu valmistajate konstruktiivsest kiusamisest tulu kõige rohkem.

Lauaarvutite omanikud võivadki esialgu käsitleda uut korda kiusamisena, sest tõhusama energiakasutuse tõttu suureneb arvuti omahind hinnanguliselt 14 USA dollari võrra. Samas hoiab säästlikum arvuti omanikule energiakuludena raha kokku aastas ca 11 dollarit ja lauaarvuti amortisatsiooni perioodi jooksul umbes 55 dollarit. Monitoride hinnatõusuks hinnatakse umbes viis dollarit ja kokkuhoiuks 30 dollarit.

Kuna kaasaskantavad sülearvutid on akude kasina mahutavuse tõttu juba niigi energiasäästlikud, siis nende puhul arvestatakse hinnatõusuna umbes dollarit, hoides nelja aastaga kokku kaks dollarit. USA tarbijaid ühendav esindusorganisatsioon kiitis uued normid heaks tõdemusega, et võrreldes pangakonto ca kaheprotsendise tootlikkusega on taoline kokkuhoiu kaudu sissetulekute suurendamine oluliselt tõhusam investeering.

Nagu inimeste puhul tavaks, leidub ka neid, kes leiavad, et tegemist on isikuvabaduste piiramisega. Kostub hääli, mille järgi peaks iga indiviid olema oma kokkuhoiu otsustes vaba. Pealegi on juba palju neid, kes püüavad elektrienergiat kokku hoida. Ilmselt leidub neidki, kellele ei meeldi, kuidas kujundab võõra riigi organisatsioon maailmas energia- ja tehnoloogiapoliitikat. Noh, mis teha, mõnedele ei meeldi ka jõulud.

California loodab osariigis 2018. aasta jaanuarist ehk aasta pärast kehtima hakkavate nõuete abil kokku hoida 2,3 TWh elektrienergiat, ehk umbes veerandi eestimaisest aastasest elektrienergia kulust. Ilmselt kingivad kauged reeglid luuletust küsimata meilegi kokkuhoitud raha ja loodust.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?