Kristjan Port: California uued energiasäästu nõuded tõotavad tuua tulu ka Maarjamaale ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Louish Pixel/Creative Commons

Eelmisel aastal kulus Eestis elektrienergiat suurusjärgus 8,1 TWh. See näitaja sisaldab umbes 2,8 protsenti võrgukadusid 399 GWh näol.

USA California osariigis on kasutusel umbes 25 miljonit arvutimonitori, 23 miljonit sülearvutit ja 21 miljonit lauaarvutit. Mainitud arvutid ja arvutimonitorid tarbisid aastas 5,6 TWh elektrienergiat, ehk rohkem kui kaks kolmandikku sellest, mida kasutame meie kogu riigi käigus hoidmiseks.

Suured arvud aitavad näha väikeseid asju. Mõned sel moel avastatud väikestest asjadest osutuvad omakorda nähtutena suurteks. Nii suurteks, et nendega peab tõsiselt tegelema, mõjutades selle kaudu väikeseid riike nagu meie.

Detsembri teisel nädalal otsustas Californias energiaküsimuste eest vastutav valitsusorganisatsioon häältega 5-0 kehtestada reegli, millel on seaduslik mõju vaid nimetatud osariigi piirides. Samas oleks petlik mõtelda, et meid sealse viie ametniku otsus ei mõjuta. Mõjutab küll! Õnneks seekord heas suunas. Nimelt nähakse otsusega ette hoida sealse osariigi jaoks kokku sadu miljoneid dollareid. Tänu neile kulub ka meil vähem raha.

Jutt käib juba mainitud arvutite ja arvutimonitoride energiakulust. Nende tööshoidmiseks kasutatakse ära kolm protsenti kodusest ja seitse protsenti ettevõtete poolt kinni makstud elektrienergiast. Esialgu väheldastena tunduvad arvud võivadki eelarvetes paista petlikult väikestena, aga nagu juba öeldud, siis seda on rohkem kui kaks kolmandikku Maarjamaal kuluvast elektrienergiast. Just suurte arvude kaudu saab selgeks, kuidas muutuvad väikesed kokkuhoiu kohad mõne aastaga sadadeks miljoniteks dollariteks ja eurodeks.

California otsuse järgi peavad osariigis kasutatavad arvutid ja arvutimonitorid langetama energiakulu järgmise paari aasta pärast kolmandiku võrra ja viie aasta pärast juba poole võrra. Konkreetsemalt on selline eesmärk seotud lauaarvutitega, millest 77 protsenti on pidevalt sisse lülitatud, seistes samal ajal kaks kolmandikku mitte midagi tehes. Kuna lauaarvutid kulutavad sülearvutitega võrreldes keskmiselt neli korda rohkem elektrienergiat, siis on nende omanike ja nende kaudu valmistajate konstruktiivsest kiusamisest tulu kõige rohkem.

Lauaarvutite omanikud võivadki esialgu käsitleda uut korda kiusamisena, sest tõhusama energiakasutuse tõttu suureneb arvuti omahind hinnanguliselt 14 USA dollari võrra. Samas hoiab säästlikum arvuti omanikule energiakuludena raha kokku aastas ca 11 dollarit ja lauaarvuti amortisatsiooni perioodi jooksul umbes 55 dollarit. Monitoride hinnatõusuks hinnatakse umbes viis dollarit ja kokkuhoiuks 30 dollarit.

Kuna kaasaskantavad sülearvutid on akude kasina mahutavuse tõttu juba niigi energiasäästlikud, siis nende puhul arvestatakse hinnatõusuna umbes dollarit, hoides nelja aastaga kokku kaks dollarit. USA tarbijaid ühendav esindusorganisatsioon kiitis uued normid heaks tõdemusega, et võrreldes pangakonto ca kaheprotsendise tootlikkusega on taoline kokkuhoiu kaudu sissetulekute suurendamine oluliselt tõhusam investeering.

Nagu inimeste puhul tavaks, leidub ka neid, kes leiavad, et tegemist on isikuvabaduste piiramisega. Kostub hääli, mille järgi peaks iga indiviid olema oma kokkuhoiu otsustes vaba. Pealegi on juba palju neid, kes püüavad elektrienergiat kokku hoida. Ilmselt leidub neidki, kellele ei meeldi, kuidas kujundab võõra riigi organisatsioon maailmas energia- ja tehnoloogiapoliitikat. Noh, mis teha, mõnedele ei meeldi ka jõulud.

California loodab osariigis 2018. aasta jaanuarist ehk aasta pärast kehtima hakkavate nõuete abil kokku hoida 2,3 TWh elektrienergiat, ehk umbes veerandi eestimaisest aastasest elektrienergia kulust. Ilmselt kingivad kauged reeglid luuletust küsimata meilegi kokkuhoitud raha ja loodust.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.