Ettevõtlus aitab tutvustada arheoloogia vajalikkust ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia laboris on hakatud aktiivselt tegelema ettevõtlikkuse arendamisega. Põhjuseid selleks on mitmeid, rääkis arheoloogia labori koordinaator Ester Oras Tartu ülikooli ajakirja ettevõtluse erinumbris.

Esmalt see, et ülikooli asjatundjate teadmisi, oskusi ja kogemusi vajatakse üha enam ja laiemalt erinevates kultuuripärandi valdkondades, näiteks muuseumiesemete täiendavates uuringutes, uute avastatud leidude hoiustamiseelses töötluses või välitööde dokumenteerimisel eriomaste vahenditega.

Labor soovib olla rohkem avatud nii Eesti-sisesele kui ka väliskoostööle. Nii saavad arheoloogide teadmised ja oskused laialdasemalt rakendust kui üksnes väga täpselt piiritletud arheoloogiakeskne töö.

Erinevate teenuste pakkumine võimaldab Orase sõnul omakorda laiendada töötajate kogemuse–pagasit.

«Püüame nii-öelda maailma­pilti avardada: nii enda oma kui ka meie tööst ja kogemustest huvitatud osapoolte oma,» lausus Oras.

Koordinaator rääkis, et ettevõtluse poole vaatamine on üks võimalus, kuidas oma tegevusvaldkonda ühiskonnale laiemalt tutvustada ja selle vajalikkust põhjendada.

Kasutegur pehmem

Ta sõnas, et kui reaal- ja täppisteaduste puhul on kasulikkus ühiskonnale mingil viisil mõõdetavam – näiteks patentide või uute toodetega –, siis humanitaarteaduste puhul on kasutegur pehmem ja vähem nähtav: uued teadmised, osutatud abi, antud nõuanded ja ajaloomälu ning kultuuripärandi säilitamine ja väärtustamine.

«Isiklikult olen küll seisu­kohal, et igas humanitaarteaduse valdkonnas on võimalik leida ühenduskoht ühiskonna ja selle teenimise vahel laiemalt. Et teadus ei oleks üksnes teaduse enda pärast,» lausus ta.

Oras seletas, et kootöö all erinevate ettevõtete ja ülikoolidega peavad nad peamiselt silmas olemasolevate ja uute teenuste väljaarendamist ning pakkumist laiemale ringkonnale.

Peamine koostöö on konserveerimistegevus, aga ka dokumenteerimine (3D-plaanistus, fotogrammeetria, tahhümeetriga mõõdistamine) ja spetsiifilised teaduslikud analüüsid.

Viimaste puhul on Orase sõnul eriti tänuväärne sel aastal algatatud Tartu ülikooli ühiskasutusega laborite programm. Arheoloogialabor on seotud nii TÜ katsekoja alla kuuluva analüütilise keemia kvaliteedi infrastruktuuriga (AKKI) kui ka TÜ maapõueressursside arenduskeskusega (MAREK).

Võimalus nende masinaparki kasutada võimaldab arheoloogidel omakorda oluliselt laiendada pakutavate teenuste valikut ning inimestele vajalikku täiendõpet ja abi ajaloolise allikmaterjali uuringuteks sobiva metoodika väljatöötamisel. Üks konkreetne sedalaadi teenus on näiteks orgaanilised jäägianalüüsid.

Tartu ülikooli labori töötajad teevad aktiivselt koostööd näiteks muinsuskaitseametiga, aga üha enam ka eraettevõtetega, kes teostavad arheoloogilisi välitöid ja vajavad abi näiteks dokumenteerimisel ja konserveerimisel.

Koostöös muinsuskaitseametiga on arheoloogia laboril kaks suunda. Esiteks operatiivsed väljasõidud, et üle vaadata haruldasi leide, peamiselt aardeid, leiumaterjali analüüs ja kultuuri­väärtusega leidude eksperdi­hinnangute koostamine ning teiseks uute arheoloogiliste leidude hoiustamiseelne töötlus.

Oras rääkis, et koostöö on väga pikaajaline, kuid viimastel aastatel on metallidetektorismi leviku tõttu uute leidude ning muististe avastamine ja sestap ka nende leidude konserveerimise maht hüppeliselt kasvanud.

«On olnud ka aegu, kus meie igapäevatöö hakkab uute leidude suure hulga ja pideva pealevoolu tõttu juba kannatama, kuid püüame nende kahe vahel tasakaalu saavutada,» lausus ta.

Peale selle katsuvad instituut ja labor olla võimalikult avatud ka teistele riigi- ja teadusasutustele ning välisülikoolidele, et pakkuda oma teadmisi ja ekspertiisi ning analüüsiteenuseid ja koostöö­võimalusi.

Koostöö PPA-ga

Arheoloogia labor soovib tulevikus koostööd teha ka politsei- ja piirivalveametiga (PPA). Oras rääkis, et praeguseks on arutatud võimalusi ja tutvustatud oma huvisid.

Kirjas on ka üksikjuhtumid, mis näitavad, et koostöö on vajalik. Suve alguses toimus esimene kohtumine, kus labor tutvustas oma teenuseid ja ekspertiisivõimalusi.

Niisugune idee tekkis, kui arheoloogia laboris käisid külas Sven Lilla teadus- ja arendusosakonnast ning ettevõtete partnerlusprogrammi projektijuht Kristel Reim. Viimane viskas õhku küsimuse, kas laboril võiks olla ka midagi PPA-le pakkuda.

Oras käis seepeale välja mõtte erinevatest loodusteaduslikest analüüsidest, aga ka eksperimentaalarheoloogilisest tööst, mis võiksid kasulikud olla politsei- ja piirivalveameti tegevuses, näiteks kriminalistikas.

Koordinaator rääkis, et kuna asjad on praegu veel lahtised, siis ei saa anda täpseid kirjeldusi, kuidas koostöö välja nägema hakkaks, sest vastavaid tegevusi alles kavandatakse ja juurutatakse. Mõned ideed siiski on, kuhu suunas saaks liikuda ja areneda.

Oras seletas, et hetkel on kõige päevakajalisem juhuslikult avastatud inimluude määramine ja analüüs.

Esmalt see, kas tegemist on kriminaalse või arheoloogilise juhtumiga, ning vastavalt sellele, kes peaks leidu menetlema hakkama. Oras rääkis, et Tartu ülikooli osteo­arheoloogidel on tugev taust just inimskeleti erinevate aspektide analüüsil, muuhulgas nii luustike kui põlenud luude puhul, ning nad saavad oma seniseid kogemusi ja teadmisi pakkuda vastava leiumaterjali määramisel.

Sealhulgas on võimalik abiks olla näiteks mõne uuritava juhtumi vanuse hindamisel.

Asja teine ja samavõrd oluline pool on, et juhul kui mingi uue avastuse puhul on tegemist siiski arheoloogilise juhtumiga, siis ei läheks kaduma arheoloogidele oluline teave ning nad saaksid võimalikult varakult ja juba leiukohas nende tööks vajalike meetoditega töid teostada. Oluline on, et luustikke ei liigutataks paigast või ei mõjutataks ümbritsevat leiukeskkonda.

Kõige eelneva tõttu vaatabki arheoloogia labor üha enam ettevõtlikkuse poole, et pakkuda vajalikke teadmisi ja tuua ühiskonnale rohkem kasu.

20 aastat arheoloogialaborit

Arheoloogia labor kuulub arheoloogia kabineti alla. Praeguse arheoloogia labori alguseks võib pidada 1997. aastat, mil pärast Lossi 3 õppehoone valmimist seati 1933. aastal taastatud ja Heiki Valgu juhitud arheoloogia kabineti uutesse ruumidesse sisse metallesemete konserveerimislabor.

Esialgne sisustus oli tagasihoidlik. Tolleaegsest varustusest võiks esile tõsta TÜ kliinikumi Maarjamõisa polikliinikust soetatud vana röntgenaparaati, mis on koos uuema röntgenseadmega veel praegugi kasutusel. Röntgenruumi tarbeks saadi humanitaarabi toel Ameerikas valmistatud spetsiaalne pliiuks.

2011. aasta sügisest on labori kasutuses uued nüüdisaegse sisustuse ja tehnikaga ruumid, kus labori pinda on umbes 90 ruutmeetrit.

Peale selle on olemas spetsiaalne fotoruum ja n-ö hoiustamisruum. Keldrikorrusel asuvad leidude esmane töötlemise ruum, röntgeniruum, sügav­külmikud orgaanika säilitamiseks ja erinevad hoidlad. Metallide konserveerimiseks on elektrolüüsivannid, liivaprits, muhvelahi ning orgaanika puhastamiseks vaakumlaud ja kaldpesuvann.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



TTÜ labor.TTÜ labor.
Eesti teadlase töörühm võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimisel

Rahvusvaheline neuroteadlaste töörühm, mida juhib eestlasest professor Mart Saarma, on pärast kümneaastast uurimistööd valmis kliiniliselt katsetama uut ravimit, mis võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimisel.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Teadlased väidavad nüüd oma katsete põhjal, et kassid hoolivad inimestest ikka küll.Teadlased väidavad nüüd oma katsete põhjal, et kassid hoolivad inimestest ikka küll.
Geeniuuring: kassid kodustasid end ise

Esimesed kassid hakkasid inimeste südameid ja meeli vallutama enam kui 9000 aasta eest käsikäes põlluharimise laiema levikuga, leiavad paarisaja iidsel ajal elanud kassi säilmetes leidunud DNA-d uurinud teadlased. Geneetilises mõttes erineb nüüdisaegne kodukass enda kunagistest esivanematest imevähe.

Raudmees Gunnar GrapsRaudmees Gunnar Graps
"Mind tõstke täheraale" ehk Gunnar Grapsi tee taevasse

Alates 9. juunist on võimalik võimsamate teleskoopidega hea õnne korral näha taas taevalaotusel Eesti rokkmuusika legendi Gunnar Grapsi. Tõsi, seekord asteroidi kujul. Laulus "Pilved kuuvalgel" kõlanud soov "Mind tõstke täheraale, kus säras paistvad kauged sinitaevad" on viimaks täitunud.