Kristjan Port: kas elu koos robotiga käib perekonna- või kooseluseaduse alla? ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ittybittiesforyou/Creative Commons

Kuulus matemaatik, loogik ja analüütilise filosoofia rajaja Bertrand Russell pärjati 1950 aastal Nobeli preemiaga kirjanduses. Preemia määranud komisjon märkis auhinda põhjendades, et Russell on arendanud oma mitmesuguste ja oluliste kirjutistega humanitaarseid ideaale ja mõttevabadust.

Vahest ei pidanud auväärne komisjon silmas paarkümmend aastat varem kirjutatud raamatut ''Abielust ja moraalist''. Olgu mainitud, et hetk tagasi mitmekülgset isiksust sisse juhatades oli analüütiline filosoofia teadlikult eraldi välja toodud. Mitte ainult seetõttu, et matemaatik ja loogik oli tõesti olulisel kohal filosoofia osalisel allutamisel matemaatilise selguse ja formaalse loogika abil rakenduslikuks tööriistaks, vaid ka seetõttu, et mõista, miks põhjustas tema abielu ja moraali käsitlus palju pahameelt.

Abielu on olnud rohkem emotsionaalset laadi väärtussüsteem sarnaselt moraalile, tänu millele on selle olemust saanud suhteliselt paindlikult kasutada erinevate isiksuste, muutuvate suhete ja konfliktsete kultuuride kiuste püha nähtusena. Russell jõudis paraku loogikat rakendades seisukohale, et abielu sõlminud mees ja naine peavad olema teineteise suhtes truud alles pärast esimest rasedust, kuna teineteise toetus on oluline lapse üleskasvatamiseks.

Russell heitis abieluinstitutsioonist välja enamuse sinna mõeldud moraalseid konventsioone, poeesiast, romantikast ja muust emotsionaalsest ainest rääkimata, vähemalt loogiliselt võttes. Loogika teda rahva pahameele eest ei päästnud. Isegi kümme aastat hiljem, kui talle pakuti töökohta New Yorgi ülikoolis, jõudis tema õppejõu sobivuse küsimus kohtuniku lauale, kes otsustas, et Bertrand Russsell ei olnud raamatus öeldu tõttu moraalselt sobilik inimesi õpetama.

Paarkümmend aastat hiljemgi, seoses Nobeli kirjanduspreemia saamisega arvas matemaatik-filosoof, et sedagi põhjustas kirjutis abielust ja moraalist, et teda saaks kutsuda talvel Rootsi Kuningriiki ja lasta tal siis seal surnuks külmuda nagu juhtus 300 aasta eest filosoof Descartes'iga.

Eesti Vabariigi perekonnaseaduse paragrahv 15 kinnitab, et abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Esimene paragrahv kinnitab, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Kõike seda seadusekirja on viimasel ajal proovile pannud samasooliste soov abielu sõlmida. Perekonnaseaduse järgi seda teha ei saa. Väljapääsuks on kooseluseadus, mille abil püütakse tagada samasooliste kooselule abielulistega sarnased õigused.

Kõike öeldut peab meeles pidama seoses ennustusega, et kusagil aastal 2050 abielluvad inimesed robotiga. Ülikoolitööd sellise ennustusega täna ära ei võeta, sest teemat käsitleti Londoni ülikooli konverentsil ''Armastus ja seks robotitega''. Taolise ennustusega nõustuvad mitmed eksperdid. Sealhulgas usutakse, et robotitega abielu sõlmimise teelt kaovad õiguslikud takistused.

Arvestades samasooliste abielude temaatika tõstatatud emotsionaalset mõtlemist kuni käsikähmlusteni välja, võiks selle võimaluse üle bertrand-russellikult loogiliselt arutleda. Pahameele maharahustamiseks on ju aega 35 aastat. Loogiliselt võttes leiavad mõned eksperdid, et robot on isegi inimesest parem abielupartner.

Väga paljud inimeste vahelised abielud jooksevad ju karidele kasvõi seetõttu, et ei suudeta tagada Perekonnaseaduse 15 paragrahvis kehtestatud kohustust teineteisest vastastikku lugu pidada ja üksteist toetada. Robot oleks sõnakuulelik, abivalmis ja kõike inimlikku välja kannatav. Isegi heas mõttes lihtsameelne. Selline, kes võtab alati süü enda peale.

Näiteks kui laps käsib robotil palli aknast välja visata, võib viimane keelduda, sest pall võib tabada süütut jalakäijat või autot. Kuid kui laps seisab akna ette ja palub robotil temaga palli mängida ning hüppab õigel hetkel palli eest ära ja see tabab tänaval liikunud politseiautot, jääb loogiliselt võttes süüdi masinast kasvataja.

Kõik on loogiline ja moraalne. Omaette küsimuseks jääb, kust need lapsed tulevad. Kuid küll midagi välja mõeldakse.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.