Kristjan Port: kas elu koos robotiga käib perekonna- või kooseluseaduse alla? ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ittybittiesforyou/Creative Commons

Kuulus matemaatik, loogik ja analüütilise filosoofia rajaja Bertrand Russell pärjati 1950 aastal Nobeli preemiaga kirjanduses. Preemia määranud komisjon märkis auhinda põhjendades, et Russell on arendanud oma mitmesuguste ja oluliste kirjutistega humanitaarseid ideaale ja mõttevabadust.

Vahest ei pidanud auväärne komisjon silmas paarkümmend aastat varem kirjutatud raamatut ''Abielust ja moraalist''. Olgu mainitud, et hetk tagasi mitmekülgset isiksust sisse juhatades oli analüütiline filosoofia teadlikult eraldi välja toodud. Mitte ainult seetõttu, et matemaatik ja loogik oli tõesti olulisel kohal filosoofia osalisel allutamisel matemaatilise selguse ja formaalse loogika abil rakenduslikuks tööriistaks, vaid ka seetõttu, et mõista, miks põhjustas tema abielu ja moraali käsitlus palju pahameelt.

Abielu on olnud rohkem emotsionaalset laadi väärtussüsteem sarnaselt moraalile, tänu millele on selle olemust saanud suhteliselt paindlikult kasutada erinevate isiksuste, muutuvate suhete ja konfliktsete kultuuride kiuste püha nähtusena. Russell jõudis paraku loogikat rakendades seisukohale, et abielu sõlminud mees ja naine peavad olema teineteise suhtes truud alles pärast esimest rasedust, kuna teineteise toetus on oluline lapse üleskasvatamiseks.

Russell heitis abieluinstitutsioonist välja enamuse sinna mõeldud moraalseid konventsioone, poeesiast, romantikast ja muust emotsionaalsest ainest rääkimata, vähemalt loogiliselt võttes. Loogika teda rahva pahameele eest ei päästnud. Isegi kümme aastat hiljem, kui talle pakuti töökohta New Yorgi ülikoolis, jõudis tema õppejõu sobivuse küsimus kohtuniku lauale, kes otsustas, et Bertrand Russsell ei olnud raamatus öeldu tõttu moraalselt sobilik inimesi õpetama.

Paarkümmend aastat hiljemgi, seoses Nobeli kirjanduspreemia saamisega arvas matemaatik-filosoof, et sedagi põhjustas kirjutis abielust ja moraalist, et teda saaks kutsuda talvel Rootsi Kuningriiki ja lasta tal siis seal surnuks külmuda nagu juhtus 300 aasta eest filosoof Descartes'iga.

Eesti Vabariigi perekonnaseaduse paragrahv 15 kinnitab, et abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Esimene paragrahv kinnitab, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Kõike seda seadusekirja on viimasel ajal proovile pannud samasooliste soov abielu sõlmida. Perekonnaseaduse järgi seda teha ei saa. Väljapääsuks on kooseluseadus, mille abil püütakse tagada samasooliste kooselule abielulistega sarnased õigused.

Kõike öeldut peab meeles pidama seoses ennustusega, et kusagil aastal 2050 abielluvad inimesed robotiga. Ülikoolitööd sellise ennustusega täna ära ei võeta, sest teemat käsitleti Londoni ülikooli konverentsil ''Armastus ja seks robotitega''. Taolise ennustusega nõustuvad mitmed eksperdid. Sealhulgas usutakse, et robotitega abielu sõlmimise teelt kaovad õiguslikud takistused.

Arvestades samasooliste abielude temaatika tõstatatud emotsionaalset mõtlemist kuni käsikähmlusteni välja, võiks selle võimaluse üle bertrand-russellikult loogiliselt arutleda. Pahameele maharahustamiseks on ju aega 35 aastat. Loogiliselt võttes leiavad mõned eksperdid, et robot on isegi inimesest parem abielupartner.

Väga paljud inimeste vahelised abielud jooksevad ju karidele kasvõi seetõttu, et ei suudeta tagada Perekonnaseaduse 15 paragrahvis kehtestatud kohustust teineteisest vastastikku lugu pidada ja üksteist toetada. Robot oleks sõnakuulelik, abivalmis ja kõike inimlikku välja kannatav. Isegi heas mõttes lihtsameelne. Selline, kes võtab alati süü enda peale.

Näiteks kui laps käsib robotil palli aknast välja visata, võib viimane keelduda, sest pall võib tabada süütut jalakäijat või autot. Kuid kui laps seisab akna ette ja palub robotil temaga palli mängida ning hüppab õigel hetkel palli eest ära ja see tabab tänaval liikunud politseiautot, jääb loogiliselt võttes süüdi masinast kasvataja.

Kõik on loogiline ja moraalne. Omaette küsimuseks jääb, kust need lapsed tulevad. Kuid küll midagi välja mõeldakse.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.