Ka Ida-Antarktika jää sulab altpoolt ({{commentsTotal}})

Teadlased on saanud senisest kindlamat alust kahtlustusele, et Ida-Antarktikas soojendab ja sulatab merevesi üht suurt jääliustikku, mis ulatub otsapidi mere kohale.

Austraalia ja ameerika teadlased eesotsas Stephen Rintouliga Tasmaania ülikoolist kirjutavad ajakirjas Science Advances, et möödunud aastal kogutud okeanograafiliste andmete analüüs lubab väita, et Totteni liustiku esiosas avanevad jääsisesed tunnelid, mille kaudu pääseb suur hulk suhteliselt sooja vett sügavamatest veekihtidest liustikuõõnde.

Nad arvutasid välja, et vesi sulatab liustikku igal aastal 60 kuni 80 miljoni tonni võrra väiksemaks ja umbes kümne meetri võrra õhemaks. Samasugust õhenemist on varem tuvastatud ka satelliitvaatluste põhjal.

Totteni liustik suubub India ookeani, Lääne-Austraalia suunas. Kui kogu liustik üles sulaks ja selle taga asuvad jäämassid samuti merre libiseks ja üles sulaks, siis tõuseks maailmamere pind 3,5 meetrit.

Seni on peetud eriti sulamisohtlikuks just Lääne-Antarktika liustikke, mis jäävad enam-vähem Antarktise Lõuna-Ameerika poolsesse külge, aga nüüd siis selgub, et ka Ida-Antarktikas leidub liustikukeeli, mida vesi usinalt sulatab.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.