100 sekundi video: kus tähistavad jõule rahvusvähemused? ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli inimgeograafia doktorant Veronika Mooses uuris, kuhu liiguvad pühade ajal pealinna elanikud ning leidis eesti ja vene keelt rääkivate inimeste vahel mitmeid erinevusi.

Inimeste ruumikasutus ehk see, millistes kohtades teatud ajahetkedel viibitakse, on võrdlemisi rutiinne. Liigume enamasti marsruudil kodu-töö-pood või mõni muu vaba aja tegevuskoht–kodu. Sellise rutiini löövad aga sassi erilised sündmused, nt suured kontserdid, erakorralised ilmastikuolud või pühad. Mobiilpositsioneerimise andmestik võimaldab selliseid muutuseid täpsemalt uurida.

Miks aga peaks üldse pühadeaegset liikumist uurima? Selge on see, et inimesed liiguvad sellel ajal teistmoodi kui tavaliselt – läbitakse pikemaid vahemaid, külastatakse perekondi, tuttavaid ja muid kultuurilise tähtsusega tegevuskohti. Küll aga on äärmiselt vähe teada sellest, kuidas sellel ajal liiguvad rahvusvähemused. Pühade tegevuskohad on vastavalt püha tüübile erinevad; nendeks võivad olla teised kodud, kirikud, poed, avalikud väljakud jm.

Teaduskirjanduses väidetakse, et pühadeaegsed tegevused on olulised kultuuriliste eripärade säilitamisel, identiteedi demonstreerimisel ja rahvustunde tugevdamisel. Samuti on pühad üks oluline ühenduslüli migrantide ja nende päritoluriigiga sidemete säilitamises. Kui rahvusvähemused tähistavad rahvusenamusega ühesuguseid pühasid sarnases ruumilises üksuses, siis saab teha järeldusi ruumilise integratsiooni kohta. Kui aga rahvusvähemus ja -enamus paikneb mingi püha ajal üksteisest ruumiliselt kaugemal kui tavapäraselt, saab rääkida segregatsioonist ehk ruumilisest eraldatusest.

Pühadeaegsete tegevuskohtade etniline segregatsioon annab uut teavet ruumilise eraldumise protsessi kohta. Kui traditsiooniliselt on segregatsiooniuuringud keskendunud sellele, kui kaugel üksteisest elavad ja töötavad rahvusenamus ja -vähemused, ning milliseid vaba aja tegevusi nad eelistavad, siis segregatsiooni ajaline mõõde (millal on segregatsioon suurim/väikseim) on sobivate andmeallikate vähesuse tõttu uurimata valdkond. Uued aspektid segregatsiooniprotsessi kohta on üha suureneva rändesurve valguses äärmiselt vajalikud selleks, et tõhustada integratsioonipoliitikaid.

Anonüümne positsioneerimine näitab inimeste liikumist

Enda uurimistöös vaatlesin inimeste ruumikasutust Eesti riiklike (nt jaanipäev), Vene riiklike (nt võidupüha 9. mail), rahvusvaheliste (nt naistepäev), eesti rahvuslike (nt vastlapäev) ja vene rahvuslike (nt maslenitsa) pühade ajal. Inimgruppide liikumist saab uurida ka anonüümselt, kasutades uute infotehnoloogiliste vahendite, nagu näiteks mobiilid, GPS, Bluetooth abil salvestatud hea ruumilise ja ajalise täpsusega andmestikke. Enda töös kasutasin mobiilpositsioneerimise andmeid 12500 Tallinna elaniku kohta, kellest pooled oli eesti ja pooled vene keelt kõnelevad.

Selgus, et pühad mõjutavad oluliselt nii eestlaste kui ka venekeelsete uuritavate liikumist. Lisaks tuli pühadeaegses liikumises ja ruumilises paiknemises välja etnilisi erinevusi. Pühade ajal on eestlased võrreldes vene keelt kõnelevate inimestega liikuvamad: Tallinnast lahkub Eesti riiklike ja rahvusvaheliste pühade ajal rohkem eestlasi.

Kui vene keelt kõnelevad inimesed Eesti riiklike ja rahvusvaheliste pühade ajal Tallinnast lahkuvad, siis liiguvad nad enamasti suurema venelaste osatähtsusega omavalitsustesse. Ent Vene riiklike pühade ajal viibivad Tallinnas venekeelsed inimesed tavapärasest ajast rohkem tegevuskohtades, mis paiknevad eestikeelsetes piirkondades. See on huvitav tulemus, mille põhjuste välja selgitamine nõuab edasist uurimistööd. See on ka ainukene tulemus, mis viitab suuremale lõimumise võimalusele. Kolmandaks selgus, et ruumiline segregatsioon pühade ajal tõusis. Erinevused rahvusenamuse ja -vähemuse ruumilises paiknemises on võrreldes tavapärase ajaga Tallinnas suuremad Eesti riiklike ja rahvusvaheliste pühade ajal; väljaspool Tallinna lisaks eespool nimetatutele ka Vene riigipühade ajal.

Erinevuse toovad jõulud ja jaanipäev

Kui vaadata kõiki pühasid eraldi, siis ilmnesid kõige suuremad etnilised erinevused jõulude ja jaanipäeva ajal. Jõuludel ei ole venekeelsete inimeste ruumikasutus tavapäevadega võrreldes nii drastiliselt erinev, kui see on eestlastel. Kui eestlased lahkuvad sellel ajal pealinnast ja liiguvad üle kogu Eesti, siis vene keelt kõnelevad inimesed paiknevad tavapäevadele sarnastes kohtades või Ida-Eestis.

Teaduskirjanduses diskuteeritakse, et kuivõrd vaba aja tegevustel on oluline osa identiteedi tugevdamisel, siis rahvusenamuse pühade mitte tähistamine võib viidata vähesele emotsionaalsele sidemele (õigeusu jõulud leiavad teatavasti aset jaanuaris) või arvamusele, et enda kultuurile mitteomase püha tähistamine ohustab vähemuse identiteeti. See on oluline teadmine, mida integratsioonipoliitikates peaks arvestama.

Jaanipäeval paiknevad nii eestlased kui ka vene keelt kõnelevad inimesed tavapärasest ajast rohkem väljaspool pealinna: eestlased paiknevad ühtlaselt üle kogu Eesti, venekeelsed inimesed aga peaasjalikult Põhja- ja Ida-Eestis.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Kust pärines Tšeljabinski meteoor?

Meteoorkehad lõhkevad sissetunginud õhu survel

Kosmosest tuleb Maa peale palju kraami, iga päev umbes 60 tonni kosmilist tolmu ja 10 grammist raskemaid meteoorkehi igal aastal umbes 50 000 tonni. Suuri kehi nagu 2013. aasta Tšeljabinski meteoorkeha langeb Maale õnneks suhteliselt harva. Nüüd selgub aga värskest teadustööst, et Maa atmosfäär kaitseb Maa pinda kosmosekivide eest veel paremini, kui seni arvatud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: