Innuiitidel aitas külmaga kohastuda ürginimeste pärilikkusaine ({{commentsTotal}})

Autor: nationalmuseet/Creative Commons

Innuiitidel ja põlisameeriklastel aitasid Põhja-Ameerika karmis kliimas hakkama saada kümnete tuhandete aastate väljasurnud ürginimeste pärilikkusaine, viitab üksikasjalik geenianalüüs.

''Innuiitide ja põlisameeriklaste TBX15/WARS piirkond on küllaltki veider. See sarnaneb rohkem denisova inimeste pärilikkusainele kui teistele nüüdisaegsete inimeste omale. Neandertallaste DNA järjestustele veidi vähem, kuid siiski on kattuvus nüüdisinimestest parem,'' selgitas uurimuse esimene autor Fernando Racimo ERR Novaatorile. Pärilikkusaine lõik kujutab seega taas näidet, kuidas Aafrikast väljarännanud nüüdisinimesed karmima kliimaga juba kohastunud ürginimeste geenidest kiiret kasu lõikasid.

Põlisameeriklaste ja innuiitide jaoks näisid olevat eriti kasulikud geenide WARS2 ja TBX15 alleelid. Neist esimese täpse funktsiooni kohta eriti palju teada pole. Teisel on aga neid isegi liiga palju. ''Näiteks seostatakse seda näo arengu ja kujuga. Ent lisaks mõjutab see keharasva paiknemist ja soojuse tootmist lipiidide oksüdeerimise kaudu, mis on ilmselt praegusel juhul olulised,'' mõtiskles New Yorgi genoomika keskuses töötav Racimo. Samas rõhutas ta, et evolutsioon võis soodustada selle levikut ka teistel põhjustel.

Omaette mõistatuseks jääb, milline iiidne inimrühm inimgenoomi üleüldse jättis. ''Kui mulle antakse ette vaid info selle kohta, kui palju seda ühel või teisel pool maailmas leidub, ütleks ma kindlalt, et see pärineb neandertallastelt. Kuid järjestusi tähthaaval võrreldes peaksin eelistama denisova inimesi,'' nentis Racimo.

Samas on eelnevates uuringutes leitud, et kümnete tuhandete aastate eest Siberis ja Kagu-Aasias elanud inimeste pärilikkusaine osakaal on kõige kõrgem Kagu-Aasias ja Melaneesias. Tuhandete kilomeetrite kaugusel nüüdisinimeste asualast, kes hiljem Ameerika koloniseerisid. Töörühma hinnangul annab see seetõttu alust ka hüpoteesile, et konkreetsed pärilikkusaine lõigud pärinevad hoopis kolmandalt veelgi ürgsemalt inimpopulatsioonilt.

''Alternatiiv on muidugi, et tegu on ikkagi neandertallaste pärilikkusainega, kuid kuna meil ei pruugi olla nende genoomi muutlikkusest veel täielikku ülevaadet, ei oska me seda neile hetkel veel lihtsalt omistada,'' lisas evolutsioonigeneetik. Võistlevate hüpoteeside seast põhjendatult ühte või teist eelistada pole hetkel võimalik.

Põlisameeriklastele ja innuiitidele omase TBX15/WARS piirkonna esinemissageduse põhjal võib aga oletada, et nende esivanemate segunemine ürginimestega leidis aset aastatuhandeid enne Põhja-Ameerikat ja Euraasiat ühendava maismaasilla ületamist.

Uurimus ilmus ajakirjas Molecular Biology and Evolution.



Debatt vähi tekkepõhjuste üle tõotab taas hoogu koguda

Ligi kaks kolmandikku vähini viia võivatest mutatsioonidest tekivad DNA kopeerimise käigus tehtavate vigade tõttu, vihjab värske uuring.

Muutused Eestis ja maailmas on jätnud jälje inimeste väärtustesse

Eesti elanike väärtused on viimase 12 aasta jooksul jäänud üldjoontes samaks, kuid just viimastel aastatel on märgata mitut olulist muutust, mis seotud riigi julgeoleku ja rahuga maailmas.

Reisijad jätavad Läänemere laevadele maha tohutu hulga jäätmeid

Läänemerel seilavad reisilaevad on tohutud ujuvad linnad, oma autoparkla, kaubanduskeskuste, restoranide ja hotelliga. Tallinki laev Baltic Queen mahutab 2800 reisijat, kes kõik siin pidutsevad, söövad, joovad ja veedavad oma öö. “Osoon” uurib aga kuhu liiguvad laeval tekitatud jäätmed.