Grafeenivõres võib välgatada vägev elektrivool   ({{commentsTotal}})

Grafeen, ainult ühe aatomikihi paksune süsinikukile on niigi tuntud paljude eriliste omaduste poolest, aga nüüd tuleb välja, et see võib olla ka äärmiselt tõhus elektrijuht. Seda küll väga lühiajaliselt ja väga väikeses ulatuses, aga ikkagi.

Austria, saksa, prantsuse ja hispaania teadlased eesotsas Fritz Aumayriga Viini tehnikaülikoolist valmistasid kõigepealt ksenooni aatomitest väga tugeva positiivse laenguga ioone. Neutraalses ksenooni aatomis on 54 elektroni, millest eemaldasid teadlased kuni 35.

Saadud tugevalt laetud ioone tulistasid teadlased siis grafeenilehest läbi. Seejuures lõi ioon grafeenist ühe süsinikuaatomi välja, kuid sellest ei olnud eriti midagi, sest teised süsinikuaatomid täitsid selle tühiku seepeale ära.

Oluline ja huvitav oli aga see, et tugeva positiivse laenguga ksenooni ioon rebis endale grafeenilehest tugevalt külge ka sealseid elektrone. Ioon hakkas elektrone endale rebima juba grafeenilehele lähenedes ja kui see oli juba teisele poole jõudnud, oli see saadud elektronide abil jäänud palju vähem positiivseks kui enne. Tihti vähem kui kümne elementaarlaengu jagu, mis tähendab, et oli suutnud endale grafeenilehest krabada tervelt paarkümmend elektroni.

Kuid siit läks asi veel huvitavamaks. Kui grafeenist ühe väikese koha pealt nii palju elektrone nii kiiresti kaob, tekib selle väikese koha peal ülitugev elektriväli. Võiks arvata, et positiivse laenguga süsinikuioonid, mis sündmuskohal tekivad, hakkavad üksteist nii tugevasti eemale tõukama, et grafeenilehte tekib suur auk, aga tegelikult midagi sellist ei juhtunud. Grafeen jäi terveks.

See aga näitab, et tekkinud positiivne laeng neutraliseerus peaaegu hetkeliselt. Naaberpiirkondadest tulvas elektrone nii suurel kiirusel ja niivõrd hulgakaupa kohale, et väga lühikeseks ajaks pidi voolutihedus olema tuhat korda suurem sellest, mida grafeen tavalistes oludes välja kannatab.

Aumayr ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Nature Communications, et grafeeni elektronide väga head liikuvust võiks tulevikus rakendada näiteks ülikiirete elektroonikakomponentide loomisel.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Video ja fotod: Maa varjutas Kuu
Uuendatud: 07.08

Suuremal osal idapoolkeral sai esmaspäeva õhtul jälgida osalist kuuvarjutust. Eestis tõusis Kuu seekord varjutuse täispikkuses nägemiseks paraku liiga hilja. Vaatemängust võis aga osa saada ERR Novaatori vahendusel.

Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.
Randel Kreitsberg: keda huvitavad mesilased?!

Ajal, mil kõik Eesti meediakanalid pasundavad surnud mesilastest jäetakse tähele panemata ja mõistmata, et tegemist on meeldetuletusega millegi hoopis suurema kohta. Loomulikult, mesilaste suremine on nõretav greenpeace’ilik juhtum, mis aitab probleemile lihtsustatud ja kõigile arusaadaval moel tähelepanu pöörata. Kuid probleem ei ole mesilaste suremises!

Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.
Saturni kuult leiti elu tekkimiseks tarvilikke molekule

Saturni suurimal kuul Titanil laiuvad ainsa paigana Päikesesüsteemis peale Maa järved ja ookeanid, muutes selle üheks paljutõotavamaks kohaks, kust otsida maavälist elu. Teadlased on leidnud nüüd kuu atmosfäärist molekule, millest saaksid elusorganismid ehitada rakke meenutavaid membraane.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.