Eesti õpilased tegid rahvusvahelisel astronoomia ja astrofüüsika olümpiaadil ajalugu ({{commentsTotal}})

Eesti võistkond rahvusvahelisel astronoomia ja astrofüüsika olümpiaadil Autor: Tartu ülikool

Kõik Eesti võistkonna liikmed pälvisid Indias peetud olümpiaadil kõrge tunnustuse, kuldmedaliga tuleb koju Tallinna reaalkooli 12. klassi õpilane Taavet Kalda.

Hõbemedali sai Hugo Treffneri gümnaasiumi 10. klassi õpilane Richard Luhtaru ning pronksi sama kooli vilistlane Jonathan Kalmus. Diplomiga naaseb kodumaale Paul Kerner Tõnismäe reaalkooli 12. klassist ning tunnustusega tuleb koju Carel Kuusk Tallinna reaalkooli 12. klassist.

Eesti õpilasi saatsid võistkonna juhendajatena Tartu observatooriumi teadurid Tiit Sepp ja Tõnis Eenmäe. Võiskonna juhendaja Tiit Sepa sõnul on saavutus ajalooline, kuna nii rikkalikku medalisaaki pole Eesti õpilased astronoomiaolümpiaadilt veel toonud. Meie õpilaste saavutuse väärtust tõstab seegi, et rahvusvahelisel astronoomia ja astrofüüsika olümpiaadil on medali lävend suhtelisel kõrge.

"Erinevalt enamusest teistest olümpiaadidest, kus medaleid jagatakse protsendipiiridega paremusjärjestuse alusel, jagatakse IOAA’l (olümpiaadi rahvusvaheline lühend) medaleid protsendilävendiga kolme parima töö keskmisest, mistõttu on seal raskem medalit saada. Näiteks kui üleilmsel füüsika- ja matemaatikaolümpiaadil saab kulla umbes 8% osalejatest siis IOAA’l sai kulla alla 6% võistlejatest, pronksmedali piirid on seetõttu veelgi kõrgemad, võrreldes teiste olümpiaadidega," rääkis Tiit Sepp.

Ülesanded olid olümpiaadil mitmekesised. Õpilased pidid leidma näiteks LIGO gravitatsioonilainete observatooriumi vaatlusandemete järgi laineid tekitanud keskse musta augu massi. Veel tuli uurida eksoplaneete eri vaatlusmeetoditest lähtudes ning Saturni kuu Titaani atmosfääri stabiilsust. Vaatlusvoorus hindasid võistlejad Plejaadide heledemate tähtede heledusi ja uurisid, milline paistaks tähistaevas Uraanilt.

10. rahvusvaheline astronoomia ja astrofüüsika olümpiaad toimus 10.–18. detsembrini Indias Bhubaneswaris. Võistlusel osales 250 õpilast 42 riigist. Lisaks võistlusvoorudele said osalejad tutvuda ka India elu-oluga ja külastada India eri religioonide templeid, millest olulisim oli päikesejumalale pühendatud Konarki tempel.

Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab haridus- ja teadusministeerium ning korraldab Tartu ülikooli teaduskool.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.