Eesti õpilased tegid rahvusvahelisel astronoomia ja astrofüüsika olümpiaadil ajalugu ({{commentsTotal}})

Eesti võistkond rahvusvahelisel astronoomia ja astrofüüsika olümpiaadil
Eesti võistkond rahvusvahelisel astronoomia ja astrofüüsika olümpiaadil Autor/allikas: Tartu ülikool

Kõik Eesti võistkonna liikmed pälvisid Indias peetud olümpiaadil kõrge tunnustuse, kuldmedaliga tuleb koju Tallinna reaalkooli 12. klassi õpilane Taavet Kalda.

Hõbemedali sai Hugo Treffneri gümnaasiumi 10. klassi õpilane Richard Luhtaru ning pronksi sama kooli vilistlane Jonathan Kalmus. Diplomiga naaseb kodumaale Paul Kerner Tõnismäe reaalkooli 12. klassist ning tunnustusega tuleb koju Carel Kuusk Tallinna reaalkooli 12. klassist.

Eesti õpilasi saatsid võistkonna juhendajatena Tartu observatooriumi teadurid Tiit Sepp ja Tõnis Eenmäe. Võiskonna juhendaja Tiit Sepa sõnul on saavutus ajalooline, kuna nii rikkalikku medalisaaki pole Eesti õpilased astronoomiaolümpiaadilt veel toonud. Meie õpilaste saavutuse väärtust tõstab seegi, et rahvusvahelisel astronoomia ja astrofüüsika olümpiaadil on medali lävend suhtelisel kõrge.

"Erinevalt enamusest teistest olümpiaadidest, kus medaleid jagatakse protsendipiiridega paremusjärjestuse alusel, jagatakse IOAA’l (olümpiaadi rahvusvaheline lühend) medaleid protsendilävendiga kolme parima töö keskmisest, mistõttu on seal raskem medalit saada. Näiteks kui üleilmsel füüsika- ja matemaatikaolümpiaadil saab kulla umbes 8% osalejatest siis IOAA’l sai kulla alla 6% võistlejatest, pronksmedali piirid on seetõttu veelgi kõrgemad, võrreldes teiste olümpiaadidega," rääkis Tiit Sepp.

Ülesanded olid olümpiaadil mitmekesised. Õpilased pidid leidma näiteks LIGO gravitatsioonilainete observatooriumi vaatlusandemete järgi laineid tekitanud keskse musta augu massi. Veel tuli uurida eksoplaneete eri vaatlusmeetoditest lähtudes ning Saturni kuu Titaani atmosfääri stabiilsust. Vaatlusvoorus hindasid võistlejad Plejaadide heledemate tähtede heledusi ja uurisid, milline paistaks tähistaevas Uraanilt.

10. rahvusvaheline astronoomia ja astrofüüsika olümpiaad toimus 10.–18. detsembrini Indias Bhubaneswaris. Võistlusel osales 250 õpilast 42 riigist. Lisaks võistlusvoorudele said osalejad tutvuda ka India elu-oluga ja külastada India eri religioonide templeid, millest olulisim oli päikesejumalale pühendatud Konarki tempel.

Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab haridus- ja teadusministeerium ning korraldab Tartu ülikooli teaduskool.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.