Eesti õpilased tegid rahvusvahelisel astronoomia ja astrofüüsika olümpiaadil ajalugu ({{commentsTotal}})

Eesti võistkond rahvusvahelisel astronoomia ja astrofüüsika olümpiaadil
Eesti võistkond rahvusvahelisel astronoomia ja astrofüüsika olümpiaadil Autor: Tartu ülikool

Kõik Eesti võistkonna liikmed pälvisid Indias peetud olümpiaadil kõrge tunnustuse, kuldmedaliga tuleb koju Tallinna reaalkooli 12. klassi õpilane Taavet Kalda.

Hõbemedali sai Hugo Treffneri gümnaasiumi 10. klassi õpilane Richard Luhtaru ning pronksi sama kooli vilistlane Jonathan Kalmus. Diplomiga naaseb kodumaale Paul Kerner Tõnismäe reaalkooli 12. klassist ning tunnustusega tuleb koju Carel Kuusk Tallinna reaalkooli 12. klassist.

Eesti õpilasi saatsid võistkonna juhendajatena Tartu observatooriumi teadurid Tiit Sepp ja Tõnis Eenmäe. Võiskonna juhendaja Tiit Sepa sõnul on saavutus ajalooline, kuna nii rikkalikku medalisaaki pole Eesti õpilased astronoomiaolümpiaadilt veel toonud. Meie õpilaste saavutuse väärtust tõstab seegi, et rahvusvahelisel astronoomia ja astrofüüsika olümpiaadil on medali lävend suhtelisel kõrge.

"Erinevalt enamusest teistest olümpiaadidest, kus medaleid jagatakse protsendipiiridega paremusjärjestuse alusel, jagatakse IOAA’l (olümpiaadi rahvusvaheline lühend) medaleid protsendilävendiga kolme parima töö keskmisest, mistõttu on seal raskem medalit saada. Näiteks kui üleilmsel füüsika- ja matemaatikaolümpiaadil saab kulla umbes 8% osalejatest siis IOAA’l sai kulla alla 6% võistlejatest, pronksmedali piirid on seetõttu veelgi kõrgemad, võrreldes teiste olümpiaadidega," rääkis Tiit Sepp.

Ülesanded olid olümpiaadil mitmekesised. Õpilased pidid leidma näiteks LIGO gravitatsioonilainete observatooriumi vaatlusandemete järgi laineid tekitanud keskse musta augu massi. Veel tuli uurida eksoplaneete eri vaatlusmeetoditest lähtudes ning Saturni kuu Titaani atmosfääri stabiilsust. Vaatlusvoorus hindasid võistlejad Plejaadide heledemate tähtede heledusi ja uurisid, milline paistaks tähistaevas Uraanilt.

10. rahvusvaheline astronoomia ja astrofüüsika olümpiaad toimus 10.–18. detsembrini Indias Bhubaneswaris. Võistlusel osales 250 õpilast 42 riigist. Lisaks võistlusvoorudele said osalejad tutvuda ka India elu-oluga ja külastada India eri religioonide templeid, millest olulisim oli päikesejumalale pühendatud Konarki tempel.

Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab haridus- ja teadusministeerium ning korraldab Tartu ülikooli teaduskool.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli.Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli.

Otse: digiühiskonna suur probleem – kuidas tagada loomingu autori huvid?

Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli peab täna kell 16.15 ülikooli aulas inauguratsiooniloengu "Kas digiühiskond vajab uut autoriõigust?".

Tänavuse immunoloogia päevaga rõhutatakse immunoglobuliin E ehk IgE antikeha olulisust allergiahaiguste olemuse mõistmises, diagnostikas ja ravis.Tänavuse immunoloogia päevaga rõhutatakse immunoglobuliin E ehk IgE antikeha olulisust allergiahaiguste olemuse mõistmises, diagnostikas ja ravis.
Kuidas avastati allergiad ja mis kasu meil nendest teadmistest praegu on?

Arusaam, et inimese veres peab leiduma molekul, mis on seotud allergiliste reaktsioonide tekkega ning mille kaudu võib allergia “üle kanduda” ühelt inimeselt teisele, tekkis juba 20. sajandi alguses, kirjutab Tartu Ülikooli allergoloogia-immunoloogia resident Maire Link tänavuse immunoloogia päeva lävel.

Reformierakonna üldkogu 2013. aasta juunis.
Saarts: edukas erakond oskab lõhesid ühiskonnas ära kasutada

Täna kaitseb Tallinna ülikoolis doktoritööd Tõnis Saarts, kelle doktoritöö näitab, et Balti riikide ühiskondlik struktuur, demograafilised mustrid ning ajalooline taustsüsteem vormivad olulisel määral erakonnasüsteeme.