Kristjan Port: kuidas suhtuda jõuluimesse? ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: mskeet/Creative Commons

Huvitav, kui tihti kuuleb jõuluvana luiskamist. Milline kingiküsija suudab maha suruda kiusatuse jätta endast tegelikkusega võrreldes paremat muljet? Küsimus on huvitav seoses jõulumehe enda tõelisusega. Nii võib küsimuse ümber sõnastada. Kas valetajale võib valetada? Ja siis peab veel küsima, kuidas olla, kui valetaja räägib tõtt.

Ent kuhu paigutub fantaasia? Mis vahet on fantaasial ja valel? Sõltub kontekstist. Eelmisel kuul kui maailm imestas, millise kergusega oli võimalik 494 erineva vale väitega võita ühe suure riigi presidendivalimised, alustasid psühholoogid vaidlust selle üle, kas lastele võib rääkida jõuluvanast. Paralleelselt käivitus vaidlus sotsiaalmeedia ning online-otsingukeskkonna rollist ning vastutusest seoses inimeste elu mõjutavate valede levitamisega. Jõuluteemaline vaatenurk on nende kolme seast kõige ajakohasem. Ja mugavam, sest kes ei tahaks elada kasvõi hetke muinasjutus!

Just seda viimast toovad esile kingikotti tassiva mehe muisteloo pooldajad. Lastele hea ja lahke hinge olemasolust lugu jutustades ollakse lahked ka enda vastu. Kasutatakse võimalust põgeneda hetkeks lapsepõlve. Tegemist pole tühise jõuga, mis suudab vaid kord aastas raamistada maagilise stseeni. Kõik muistelood ja Harry Potteri köited ning ''Tähtede sõja'' seeriad on loodud täiskasvanute poolt. Huvitav, mis nende muinasjutte genereerivate täiskasvanutega lahti on.

Teadusajakirjas Lancet Psychiatry pakub vaimse tervise uurija Kathy McKay võimaliku põhjusena kerge pettumuse, kui täiskasvanuna avastatakse, et lapsepõlves kuuldud lood elust maailmas ei lange tegelikkusega kokku. Võimalik, et elu koormav reaalsus lausa sunnib looma kujutelmi millestki etemast või millestki, mis aitab uuesti kogeda lapsepõlve kergust. Poleemika käivitanud artikli teine autor, psühholoog Christopher Boyle hoiatab võimaliku ohu eest. Kui täiskasvanud kodanikud on võimelised millegi nii imelise ja maagilise kui Jõulude nimel valetama, kas neid saab usaldada suuremas pildis tarkuse ja tõe valvuritena.

Veelgi enam, autorid küsivad, kas selline aastaid kestnud järjepidev valetamine võib kahjustada või nõrgestada laste usaldust vanemate vastu. Esialgu lapsena ja siis juba suuremas pildis ülejäänud maailma suhtes kuni ise täiskasvanuks saades jätkavad sellise usaldamatust külvava skeemi elus hoidmist.

Vastuväitjad usuvad laste ratsionaalsusesse ja väidavad, et lastevanemaid idealiseeritakse nagunii teatud eluperioodil, aga see võluvägi mureneb kusagil alates murdeeast. Lapsed oskavad konteksti arvestada ja eristavad muinasjuttu reaalsusest. Osaliselt just tänu jõulumüüdi läbielamisele. See tähendab, et valede läbinägemist peab samuti treenima.

See toob meid valimiste ootuses Saksamaale. Sealne sotsiaaldemokraatliku partei esimees Thomas Oppermann tegi ettepaneku uue seaduse loomiseks. Idee järgi peaks suured online-meediat ülalhoidvad ettevõtted, nagu näiteks Facebook, looma Saksamaale kohaliku pidevas valves oleva kontori. Selle ülalpidamine oleks majanduslikult otstarbekas, sest sama seaduse järgi peaks firma maksma poole miljoni euro suuruse trahvi iga levisse jõudva valeuudise eest.

Facebook kaitseb end väitega, et see ei ole uudisteagentuur. See on juba iseenesest mäng formaalse ja reaalse tõe piiril, arvestades kui paljude jaoks on sellest keskkonnast kujunenud ainuke uudiste allikas. Reaalsus on seegi, et Saksamaa valimisi asutakse mõjutama libauudistega ja kogu maailm on närviline kõigi heaolu ohustavate valede võidukäigust.

Sõltumata psühholoogide vaidluse tulemusest paistab maailmas toimuva kõrval hetkeliselt heaolu parandama kutsutud jõuluime süütu episoodina. Võibolla kaduva nähtusena, sest tulevikus võib sellise jutu eest trahvi saada. Ma ei tea, kas see on tõsi, aga vähemalt uudistes nii räägiti.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?