Maa-alune sularauajõgi kogub kiirust ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ESA/AOES Medialab

Sügaval maakera sees kogub kiirust sularaua jugavool, mis on peaaegu niisama kuum kui Päikese pind.

Rauajuga avastati satelliitidelt mõõdetud magnetväljade järgi. See asub 3000 kilomeetri sügavuses Kanada, Alaska, Tšuktšimaa ja Siberi all, läbimõõduga 420 kilomeetrit ja tema kiirus on aastast 2000 alates kolmekordistunud.

Praegu liigub sularaud seal kiirusel 40–45 kilomeetrit aastas lääne poole. See on kolm korda suurem kiirus, kui maakera välistuuma vedelikuvoogudel muidu tavaks tundub olevat.

Miks rauajuga kiirustama on hakanud, ei ole teadlastel aimu. Avastuse teinud teadlased eesotsas Phil Livermore'iga Inglismaalt Leedsi ülikoolist arvavad, et tegu on tegelikult täiesti loomuliku nähtusega, mille laadseid on toimunud juba vähemalt miljard aastat ja mis võib aidata meil paremini mõista, kuidas tekib maakera magnetväli, mis kaitseb meid päikesetuule eest.

On teada, et meie planeedi vedel tuum loksub ringi, aga senine mõõtetehnika ei ole võimaldanud seda rauajuga varem avastada. Nüüd sai avastus teoks tänu Euroopa Kosmoseagentuuri satelliidikolmikule nimega Swarm, mis on orbiidil alates aastast 2013.

Kogutud andmeid arvutimudeleisse paigutades on teadlased välja rehkendanud, kuidas joa kiirus on juba mõnda aega enne mõõtmisi muutunud. Uuringutest kirjutavad nad ajakirjas Nature Geoscience.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.