Maa-alune sularauajõgi kogub kiirust ({{commentsTotal}})

Autor: ESA/AOES Medialab

Sügaval maakera sees kogub kiirust sularaua jugavool, mis on peaaegu niisama kuum kui Päikese pind.

Rauajuga avastati satelliitidelt mõõdetud magnetväljade järgi. See asub 3000 kilomeetri sügavuses Kanada, Alaska, Tšuktšimaa ja Siberi all, läbimõõduga 420 kilomeetrit ja tema kiirus on aastast 2000 alates kolmekordistunud.

Praegu liigub sularaud seal kiirusel 40–45 kilomeetrit aastas lääne poole. See on kolm korda suurem kiirus, kui maakera välistuuma vedelikuvoogudel muidu tavaks tundub olevat.

Miks rauajuga kiirustama on hakanud, ei ole teadlastel aimu. Avastuse teinud teadlased eesotsas Phil Livermore'iga Inglismaalt Leedsi ülikoolist arvavad, et tegu on tegelikult täiesti loomuliku nähtusega, mille laadseid on toimunud juba vähemalt miljard aastat ja mis võib aidata meil paremini mõista, kuidas tekib maakera magnetväli, mis kaitseb meid päikesetuule eest.

On teada, et meie planeedi vedel tuum loksub ringi, aga senine mõõtetehnika ei ole võimaldanud seda rauajuga varem avastada. Nüüd sai avastus teoks tänu Euroopa Kosmoseagentuuri satelliidikolmikule nimega Swarm, mis on orbiidil alates aastast 2013.

Kogutud andmeid arvutimudeleisse paigutades on teadlased välja rehkendanud, kuidas joa kiirus on juba mõnda aega enne mõõtmisi muutunud. Uuringutest kirjutavad nad ajakirjas Nature Geoscience.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.