Maa-alune sularauajõgi kogub kiirust ({{commentsTotal}})

Autor: ESA/AOES Medialab

Sügaval maakera sees kogub kiirust sularaua jugavool, mis on peaaegu niisama kuum kui Päikese pind.

Rauajuga avastati satelliitidelt mõõdetud magnetväljade järgi. See asub 3000 kilomeetri sügavuses Kanada, Alaska, Tšuktšimaa ja Siberi all, läbimõõduga 420 kilomeetrit ja tema kiirus on aastast 2000 alates kolmekordistunud.

Praegu liigub sularaud seal kiirusel 40–45 kilomeetrit aastas lääne poole. See on kolm korda suurem kiirus, kui maakera välistuuma vedelikuvoogudel muidu tavaks tundub olevat.

Miks rauajuga kiirustama on hakanud, ei ole teadlastel aimu. Avastuse teinud teadlased eesotsas Phil Livermore'iga Inglismaalt Leedsi ülikoolist arvavad, et tegu on tegelikult täiesti loomuliku nähtusega, mille laadseid on toimunud juba vähemalt miljard aastat ja mis võib aidata meil paremini mõista, kuidas tekib maakera magnetväli, mis kaitseb meid päikesetuule eest.

On teada, et meie planeedi vedel tuum loksub ringi, aga senine mõõtetehnika ei ole võimaldanud seda rauajuga varem avastada. Nüüd sai avastus teoks tänu Euroopa Kosmoseagentuuri satelliidikolmikule nimega Swarm, mis on orbiidil alates aastast 2013.

Kogutud andmeid arvutimudeleisse paigutades on teadlased välja rehkendanud, kuidas joa kiirus on juba mõnda aega enne mõõtmisi muutunud. Uuringutest kirjutavad nad ajakirjas Nature Geoscience.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli.Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli.

Otse: digiühiskonna suur probleem – kuidas tagada loomingu autori huvid?

Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli peab täna kell 16.15 ülikooli aulas inauguratsiooniloengu "Kas digiühiskond vajab uut autoriõigust?".

Tänavuse immunoloogia päevaga rõhutatakse immunoglobuliin E ehk IgE antikeha olulisust allergiahaiguste olemuse mõistmises, diagnostikas ja ravis.Tänavuse immunoloogia päevaga rõhutatakse immunoglobuliin E ehk IgE antikeha olulisust allergiahaiguste olemuse mõistmises, diagnostikas ja ravis.
Kuidas avastati allergiad ja mis kasu meil nendest teadmistest praegu on?

Arusaam, et inimese veres peab leiduma molekul, mis on seotud allergiliste reaktsioonide tekkega ning mille kaudu võib allergia “üle kanduda” ühelt inimeselt teisele, tekkis juba 20. sajandi alguses, kirjutab Tartu Ülikooli allergoloogia-immunoloogia resident Maire Link tänavuse immunoloogia päeva lävel.

Reformierakonna üldkogu 2013. aasta juunis.
Saarts: edukas erakond oskab lõhesid ühiskonnas ära kasutada

Täna kaitseb Tallinna ülikoolis doktoritööd Tõnis Saarts, kelle doktoritöö näitab, et Balti riikide ühiskondlik struktuur, demograafilised mustrid ning ajalooline taustsüsteem vormivad olulisel määral erakonnasüsteeme.