Ühe minuti loeng: kuidas uskumus meie võimeid mõjutab? ({{commentsTotal}})

Uskumustel oma võimekuse kohta on tulemustele suurem mõju kui meie tegelikel võimetel. Õpetajatel ja lastevanematel tasub tunnustada aga tulemuste asemel eelkõige pingutust ja tööd, mida nende saavutamise nimel tehti, leiab TLÜ Haridusteaduste instituudi ülddidaktika dotsent Katrin Poom-Valickis.

Stanfordi ülikooli professor Carol Dweck on oma uuringutega näidanud, et inimesed, kes usuvad, et intelligentsus ja võimekus on midagi, mis on kaasasündinud ja pole muudetav, püüavad vältida väljakutseid ning neil on oht sooritussituatsioonis muutuda ülemäära ärevaks. Nad ei näe ebaõnnestumise korral harjutamisel suuremat mõtet, sest kui sulle pole vastavaid võimeid kaasa antud, ei aita ju pingutamine sind paremate tulemusteni. Selliseid uskumusi nimetatakse jäävus-uskumusteks või -mõttelaadiks (fixed mindset).

Uurimused on näidanud, et jäävususkumused on seotud ka õppijate kehvemate õpitulemustega. Vastupidiselt inimesed, kes usuvad, et intelligentsus ja võimekus on midagi, mida saab harjutamise ja õppimise käigus muuta, on valmis pingutama ka siis, kui edu ei saabu kohe, nad naudivad väljakutseid, on püsivamad ning huvitatud tagasisidest.

Sellist uskumuste süsteemi nimetavad uurijad juurdekasvu-uskumusteks või -mõttelaadiks (growth mindset). Juurdekasvu-uskumused toetavad toimetulekut ja motivatsiooni õpingutes, sest sellise mõttelaadiga õppijad usuvad, et õppimine ja mõistmine toimub järk-järgult, see võtab aega ning usuvad, et õppimisvõime nii nagu ka teised võimed, on on arendatavad.

Kuigi meie uskumused oma võimekuse kohta mõjutavad otseselt seda, mida reaalsuses suudame saavutada, on hea teada, et jäävususkumused on muudetavad. Kui soovime muuta enda uskumusi ning neist lähtuvaid reaktsioone ja käitumist, peame õppima märkama, millised on need olukorrad ja tegevused, kus kaldume arvama, et neis ei saa me kunagi head või edukad olla. Need tegevused võivad olla seotud nii meie töö kui ka isikliku eluga, nagu näiteks tehnoloogia kasutus, avalik esinemine, finantside juhtimine, söögitegemine või sport.

Kui tabad end mõnes enda jaoks olulises valdkonnas jäävususkumusi iseloomustavatelt mõtetelt, siis küsi endalt, aga kui sul oleks piisavalt aega, sulle pakutaks sobivat juhendamist, sul oleks püsivust ja motivatsiooni antud oskuse arendamisega tegeleda, kas usud, et võiksid selles valdkonnas saada paremaks? Ilmselt küll...

Kuna meie uskumused enda võimekusest kujunevad välja keskkonnast saadud info ja tagasiside mõjul, siis selleks, et toetada juurdekasvu usku, tasub õpetajate ja lastevanematena tulemuste asemel tunnustada eelkõige pingutust ja tööd, mida tulemuse saavutamise nimel tehti. On ju teada, et meistriks ei sünnita, meistriks teeb harjutamine!

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.