Ühe minuti loeng: kuidas uskumus meie võimeid mõjutab? ({{commentsTotal}})

Uskumustel oma võimekuse kohta on tulemustele suurem mõju kui meie tegelikel võimetel. Õpetajatel ja lastevanematel tasub tunnustada aga tulemuste asemel eelkõige pingutust ja tööd, mida nende saavutamise nimel tehti, leiab TLÜ Haridusteaduste instituudi ülddidaktika dotsent Katrin Poom-Valickis.

Stanfordi ülikooli professor Carol Dweck on oma uuringutega näidanud, et inimesed, kes usuvad, et intelligentsus ja võimekus on midagi, mis on kaasasündinud ja pole muudetav, püüavad vältida väljakutseid ning neil on oht sooritussituatsioonis muutuda ülemäära ärevaks. Nad ei näe ebaõnnestumise korral harjutamisel suuremat mõtet, sest kui sulle pole vastavaid võimeid kaasa antud, ei aita ju pingutamine sind paremate tulemusteni. Selliseid uskumusi nimetatakse jäävus-uskumusteks või -mõttelaadiks (fixed mindset).

Uurimused on näidanud, et jäävususkumused on seotud ka õppijate kehvemate õpitulemustega. Vastupidiselt inimesed, kes usuvad, et intelligentsus ja võimekus on midagi, mida saab harjutamise ja õppimise käigus muuta, on valmis pingutama ka siis, kui edu ei saabu kohe, nad naudivad väljakutseid, on püsivamad ning huvitatud tagasisidest.

Sellist uskumuste süsteemi nimetavad uurijad juurdekasvu-uskumusteks või -mõttelaadiks (growth mindset). Juurdekasvu-uskumused toetavad toimetulekut ja motivatsiooni õpingutes, sest sellise mõttelaadiga õppijad usuvad, et õppimine ja mõistmine toimub järk-järgult, see võtab aega ning usuvad, et õppimisvõime nii nagu ka teised võimed, on on arendatavad.

Kuigi meie uskumused oma võimekuse kohta mõjutavad otseselt seda, mida reaalsuses suudame saavutada, on hea teada, et jäävususkumused on muudetavad. Kui soovime muuta enda uskumusi ning neist lähtuvaid reaktsioone ja käitumist, peame õppima märkama, millised on need olukorrad ja tegevused, kus kaldume arvama, et neis ei saa me kunagi head või edukad olla. Need tegevused võivad olla seotud nii meie töö kui ka isikliku eluga, nagu näiteks tehnoloogia kasutus, avalik esinemine, finantside juhtimine, söögitegemine või sport.

Kui tabad end mõnes enda jaoks olulises valdkonnas jäävususkumusi iseloomustavatelt mõtetelt, siis küsi endalt, aga kui sul oleks piisavalt aega, sulle pakutaks sobivat juhendamist, sul oleks püsivust ja motivatsiooni antud oskuse arendamisega tegeleda, kas usud, et võiksid selles valdkonnas saada paremaks? Ilmselt küll...

Kuna meie uskumused enda võimekusest kujunevad välja keskkonnast saadud info ja tagasiside mõjul, siis selleks, et toetada juurdekasvu usku, tasub õpetajate ja lastevanematena tulemuste asemel tunnustada eelkõige pingutust ja tööd, mida tulemuse saavutamise nimel tehti. On ju teada, et meistriks ei sünnita, meistriks teeb harjutamine!

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: